Views
4 months ago

Mis on aeg?

Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!

aegruumi lõkspinna kihi paksuse läbimõõdu d ( + + = = ehk ( + + = = ja see oleks siis kõige täpsem võrrand. Kuid eespool tuletatud seoses: võib kera raadiuseid avaldada ka Pythagorase teoreemina: = ehk Sellest tulenevalt saame järgmiselt: = + = + = + + = milles R on suure kera raadius ja r on väiksema kera raadius. Aegruumi lõkspinna kihi paksuse ruumala V sarnaneb kera kondensaatori mahtuvuse C juhuga. Näiteks kera kondensaatori mahtuvuse C valem on teatavasti järgmine: = = = = milles suurema kera raadius on b = R ja väiksema kera raadius on a = r: = Eelnevate matemaatiliste arvutuste tõttu võib väita, et R ≈ r ja kera pindade vahekaugus on R – r = d: = Kuna kera pindala S valem avaldub: = , siis võib viimase valemi välja kirjutada nõnda: milles avaldub kera pindala S ja kera pindade vahekauguse d jagatis: = = 325

Oluline on märkida seda, et pindala S ja pindade vahekauguse d korrutis annab meile pindadevahelise ruumala V: = kuid antud juhul ei kehti siin täpne võrdus: vaid ainult ligikaudne võrdus: See tuleneb otseselt sellest, et kuna kera pindade vahekaugus d on palju kordi väiksem kerade läbimõõdust, siis on kera pindade kuju kõrvalekalle tasandilisest praktiliselt tähtsusetu ja seega me võime rakendada ainult plaatkondensaatori mahtuvuse valemit C: = See tähendab ka seda, et me võime kasutada ainult ligikaudseid valemeid aegruumi lõkspinna kihi paksuse läbimõõdu d välja arvutamiseks. Selleks alustame näiteks kera ruumala V valemist, et saada kera raadiuse R valemi avaldise: = = = Saadud raadiuse R valem võib olla kerakujulise aegruumi lõkspinna raadiuseks R: = Sellisel juhul on kerakujulise aegruumi lõkspinna ruumala V arvutatav järgmiselt: = Aegruumi lõkspinna kihi paksuse ehk selle läbimõõdu d saame leida ainult siis, kui me paneme selle kihi ruumala V võrduma kerakujulise aegruumi lõkspinna ruumalaga V. See on sellepärast nii, et mõlemal juhul ehk võrdsete ruumalade korral peab elektrilaengu q suurus olema üks ja sama, sest laengu mõju aegruumi meetrikale on alati ühtmoodi. Kuna aegruumi lõkspinna kihi läbimõõt d on palju väiksem kera läbimõõdust D, siis on plaatide kuju kõrvalekalle tasandilisusest tähtsusetu ja me võime rakendada kahe plaadi vahelise ruumala valemit: V = dS, milles d on kahe plaadi vahekaugus ja S on mõlema plaadi pindala: = 326

  • Page 1 and 2:

    MAAILMATAJU ESITLEB: Mis

  • Page 3 and 4:

    „Inimese enda olemasolu on suurim

  • Page 5 and 6:

    Ajas rändamise teooria sissejuhata

  • Page 7 and 8:

    Üleval pool olev skeem-joonis sisa

  • Page 9 and 10:

    mõjutada aegruumi omadusi. Albert

  • Page 11 and 12:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 13 and 14:

    Resümee Käesolevas töös on esit

  • Page 15 and 16:

    Sissejuhatus Klassikaline mehaanika

  • Page 17 and 18:

    1 Ajas rändamise füüsikateooria

  • Page 19 and 20:

    neljas mõõde ongi ajaga seotud ju

  • Page 21 and 22:

    maailmast, sest selline aja ja ruum

  • Page 23 and 24:

    omavahel kontaktis. See tähendab s

  • Page 25 and 26:

    1.1.4.2 Universumi meetriline paisu

  • Page 27 and 28:

    Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi n

  • Page 29 and 30:

    = Kui me kasutame selliseid Lorentz

  • Page 31 and 32:

    kaasnema ka ruumi teisenemine. See

  • Page 33 and 34:

    illusioon, mis ei pruugi näidata s

  • Page 35 and 36:

    c järgmiselt: +( ´ ´ = l on keha

  • Page 37 and 38:

    mis tegelikult näitabki seda, et t

  • Page 39 and 40:

    Eelnevat analüüsi võib lihtsusta

  • Page 41 and 42:

    = Tegemist on siis paisuva keraga e

  • Page 43 and 44:

    = Viimane saadud võrrand võrdub k

  • Page 45 and 46:

    = Selle kordaja y muutumispiirkond

  • Page 47 and 48:

    eksisteerimist. Väljaspool aegruum

  • Page 49 and 50:

    = ja seetõttu saame kinemaatilise

  • Page 51 and 52:

    Kõike eelnevat arvestades võib ki

  • Page 53 and 54:

    viime liikme teisele poole võrdusm

  • Page 55 and 56:

    milles = + = = + = + = = = Viimases

  • Page 57 and 58:

    ( = ja viime ühe liikme teisele po

  • Page 59 and 60:

    Järgnevalt hakkame väga põhjalik

  • Page 61 and 62:

    See tähendab seda, et Universumi p

  • Page 63 and 64:

    miski seda ei takista. Kui aga võr

  • Page 65 and 66:

    ja seega saame võrrandi kujuks jä

  • Page 67 and 68:

    = ( = ( ehk lühidalt võib selle v

  • Page 69 and 70:

    ja integreerime aja järgi, siis sa

  • Page 71 and 72:

    Aeg ja ruum kosmoloogias Eespool tu

  • Page 73 and 74:

    ainus erinevus seisnebki selles, et

  • Page 75 and 76:

    uumi teisenemine ruumi kontraktsioo

  • Page 77 and 78:

    Kiiruse v ruudu avaldis = tuleb vä

  • Page 79 and 80:

    = siis saame matemaatiliselt teisen

  • Page 81 and 82:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 83 and 84:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 85 and 86:

    Selline võrdus kehtib ka siis kui

  • Page 87 and 88:

    = = Viimases võrduses on t` nö. n

  • Page 89 and 90:

    = = Seetõttu võime raskuskiirendu

  • Page 91 and 92:

    Kui aga y = ∞, siis Universumi pa

  • Page 93 and 94:

    = = ( = + milles Hubble´i seadus o

  • Page 95 and 96:

    ehk milles tihedus on avaldatav = (

  • Page 97 and 98:

    näiteks gravitatsiooniline aja dil

  • Page 99 and 100:

    K 0 ( x,y,z ). Punkt K on kera pais

  • Page 101 and 102:

    Universumi ruumis, mistõttu on Uni

  • Page 103 and 104:

    Joonis 18 Universum ei paisu ruumis

  • Page 105 and 106:

    vana Universum paistab Universumi s

  • Page 107 and 108:

    Universumi Suur Pauk ja algsingulaa

  • Page 109 and 110:

    siis sellest tulenevalt saame Unive

  • Page 111 and 112:

    = Järgnevalt analüüsime saadud v

  • Page 113 and 114:

    Universumi paisumiskiirus oli minev

  • Page 115 and 116:

    = Null punkt asub kera tsentrist te

  • Page 117 and 118:

    = = = = ehk = milles peab kehtima v

  • Page 119 and 120:

    ja r on väiksem kui R, mis tavafü

  • Page 121 and 122:

    põhjustab Universumi paisumist ehk

  • Page 123 and 124:

    = = oleva raadiuste suhte on võima

  • Page 125 and 126:

    Arvestades eespool tuletatud seosei

  • Page 127 and 128:

    = = = milles p ongi Universumi rõh

  • Page 129 and 130:

    kalda suhtes nimetatakse aga absolu

  • Page 131 and 132:

    Kehad M ja m „ise“ kera pinnal

  • Page 133 and 134:

    ehk matemaatiliselt on seda võimal

  • Page 135 and 136:

    Keha M sfäärilised koordinaadid o

  • Page 137 and 138:

    toimub Universumis pidev liikumine

  • Page 139 and 140:

    koordinaate ruumis ja ajas, s.t. ne

  • Page 141 and 142:

    Joonis 17 Keha m liikus K suhtes ta

  • Page 143 and 144:

    Joonis 18 Keha m on K suhtes haihtu

  • Page 145 and 146:

    Joonis 19 Keha m on liikunud ajas t

  • Page 147 and 148:

    veel üks tõsiasi. Nimelt igasugun

  • Page 149 and 150:

    kujutada aegruumi koordinaatsüstee

  • Page 151 and 152:

    ehk = Tõstame viimase võrrandi m

  • Page 153 and 154:

    uumiteleportatsiooniks. 2. objekti

  • Page 155 and 156:

    Joonis 21 Inimese ajas liikumise su

  • Page 157 and 158:

    nulliga. Selle tõttu ei ole inimen

  • Page 159 and 160:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 161 and 162:

    Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu

  • Page 163 and 164:

    = + + ( + . Täpsemalt öeldes kirj

  • Page 165 and 166:

    siis tegelikult ( s.t. Universumist

  • Page 167 and 168:

    Liikumise suhtelisus Liikumine on s

  • Page 169 and 170:

    1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam

  • Page 171 and 172:

    Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu

  • Page 173 and 174:

    = ja pikkuse kontraktsiooni valem =

  • Page 175 and 176:

    = = = Klassikalises mehaanikas defi

  • Page 177 and 178:

    saamegi pikkuse teisenemise avaldis

  • Page 179 and 180:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 181 and 182:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 183 and 184:

    = = + + + Kui aga v/c avaldis asend

  • Page 185 and 186:

    inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlase

  • Page 187 and 188:

    = ( + = + või = ( = milles olev ko

  • Page 189 and 190:

    või = = Neid valemeid nimetatakse

  • Page 191 and 192:

    tähendab seda, et ühe vaatleja ja

  • Page 193 and 194:

    saame liikumiskiiruseks = Kuid koor

  • Page 195 and 196:

    = + + = + + = + + = + + = ( + ( + =

  • Page 197 and 198:

    Sellest tulenevalt saame y avaldada

  • Page 199 and 200:

    avaldis ainult matemaatilise defini

  • Page 201 and 202:

    = Ametlikus erirelatiivsusteooria g

  • Page 203 and 204:

    = tõestatakse ajas rändamise teoo

  • Page 205 and 206:

    milles m g = m. Täpsemate mõõtme

  • Page 207 and 208:

    Joonis 28 Tavaruum K liigub hyperru

  • Page 209 and 210:

    lähenedes aeg samuti aegleneb ja r

  • Page 211 and 212:

    = See tähendab seda, et kui = , si

  • Page 213 and 214:

    Kuid aja suhete omavahelise võrdus

  • Page 215 and 216:

    ja teepikkuse c väärtuseks saame

  • Page 217 and 218:

    = Saadud ruutjuure avaldis on matem

  • Page 219 and 220:

    korrutada mõlemad pooled valguse k

  • Page 221 and 222:

    Vastavalt üldrelatiivsusteooria ü

  • Page 223 and 224:

    ehk = milles = = Saadud viimase võ

  • Page 225 and 226:

    sfäärilistes koordinaatides: = +

  • Page 227 and 228:

    = ( + seega saame viimase võrrandi

  • Page 229 and 230:

    Geodeetilise joone meetrilise võrr

  • Page 231 and 232:

    = = = = = = Teades seda, et dt võr

  • Page 233 and 234:

    kuid seda ainult siis, kui lõpmatu

  • Page 235 and 236:

    meile tuntud Schwarzschildi raadius

  • Page 237 and 238:

    = Muutliku tähe pulseerimise perio

  • Page 239 and 240:

    = , kus = . Vektorid piirduvad ainu

  • Page 241 and 242:

    Joonis 31 Sfäärilised koordinaadi

  • Page 243 and 244:

    Koppel 1975, 123-127 ). Sfääri ra

  • Page 245 and 246:

    Tensor T kirjeldab seda, et kuidas

  • Page 247 and 248:

    ainult sellest väljas olles. Kvant

  • Page 249 and 250:

    1.3.3 Matemaatiline analüüs kvant

  • Page 251 and 252:

    = saame seega viia järgmisele mate

  • Page 253 and 254:

    = + = = = milles teepikkus on võrd

  • Page 255 and 256:

    milles = . Kvandienergia E avaldise

  • Page 257 and 258:

    siis seega saame kvandienergia E av

  • Page 259 and 260:

    läbimisel, juhtub sama ka osakese

  • Page 261 and 262:

    = + = = Saadud avaldis võrdubki la

  • Page 263 and 264:

    Kui aga keha m on hyperruumi K´ su

  • Page 265 and 266:

    omaajas lõpmata suur, kuid välisv

  • Page 267 and 268:

    Keha liikumiskiirus v näitab, et k

  • Page 269 and 270:

    ehk = = = Vaakumis liikuva valgusla

  • Page 271 and 272:

    teleportreerub ja millisesse ajahet

  • Page 273 and 274:

    ( = = = Arvestades kompleksmuutuja

  • Page 275 and 276:

    väiksem. Tuuma sees võib arvestad

  • Page 277 and 278:

    Ψ = c 1 ψ 1 (1) + c 2 ψ 1 (2) .

  • Page 279 and 280:

    Asendame saadud seosed järgmisesse

  • Page 281 and 282:

    = + + on Laplace´i operaator kolme

  • Page 283 and 284:

    = milles n = 1,2,3, ... on vabaosak

  • Page 285 and 286: + = saamegi tuntud fotoefekti võrr
  • Page 287 and 288: korraga nii kahes kohas kui ka kahe
  • Page 289 and 290: Lainetel on palju seaduspärasusi,
  • Page 291 and 292: Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h
  • Page 293 and 294: nendine vektor, milles on olemas fu
  • Page 295 and 296: valguse võnkumise sagedus on umbes
  • Page 297 and 298: ja tõukejõudude ehk elektrivälja
  • Page 299 and 300: Gravitatsiooniväli ehk aegruumi k
  • Page 301 and 302: = Musta augu paokiirus ehk teine ko
  • Page 303 and 304: 1916. aastal leidis sellise lahendi
  • Page 305 and 306: Elektri- ja magnetväljal ( ja seeg
  • Page 307 and 308: kõverdunud lõpmatuseni. See tulen
  • Page 309 and 310: Analüüsime seda pisut. Sulgude av
  • Page 311 and 312: aadius. See saab väljenduda ainult
  • Page 313 and 314: kõverdunud ehk teisenenud lõpmatu
  • Page 315 and 316: ehk = = = Tuletame meelde, et välj
  • Page 317 and 318: annab vabade elektronide kontsentra
  • Page 319 and 320: Schwarzcshildi või Nordströmi raa
  • Page 321 and 322: = = ( ( Viimased kaks võrrandit on
  • Page 323 and 324: olemas negatiivne laeng ja vastupid
  • Page 325 and 326: potentsiaal φ kera pinnast eemaldu
  • Page 327 and 328: milles div = 4π ja mistahes kontuu
  • Page 329 and 330: = = Kuna = , siis saame viimase ava
  • Page 331 and 332: aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk r
  • Page 333 and 334: võimalda katta mingi teise keha ko
  • Page 335: milles me näeme seda, et = . Matem
  • Page 339 and 340: lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit
  • Page 341 and 342: saame konstantse kiirusparameetri
  • Page 343 and 344: Tuleb mainida ka veel seda, et taan
  • Page 345 and 346: välja arvutada ka elektrilaengu q
  • Page 347 and 348: tähistab energia E elektrivälja e
  • Page 349 and 350: lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõ
  • Page 351 and 352: Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e
  • Page 353 and 354: Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu
  • Page 355 and 356: Joonis 42 Inimese kehal võivad tek
  • Page 357 and 358: Jenny Randles, kes dokumenteeris sa
  • Page 359 and 360: „Vapustatud missis Forman astus s
  • Page 361 and 362: „Kas nad olid ajas tagasi libisen
  • Page 363 and 364: https://www.youtube.com/watch?v=4qB
  • Page 365 and 366: süsteemide vahel eksisteerivad ain
  • Page 367 and 368: Joonis 47 Universumi paisumine kui
  • Page 369 and 370: fokuseerivad suure kujutise ekraani
  • Page 371 and 372: = + + + = + + + = = ( + + + = mille
  • Page 373 and 374: eksisteeri, kuid sellegipoolest on
  • Page 375 and 376: tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema
  • Page 377 and 378: Tulemused Antud töö üldine tulem
  • Page 379: 368
Mis on aeg? 2
MAAILMATAJU 2016
Maailmataju 2018
Millal on õige aeg taimi mulda panna ja ümber istutada ...
Kui kõver on banaan?
Mis kasu on ärianalüüsist_Indrek Saul
Maailmataju 1
Emakakaelavähk on ennetatav ja ravitav
Mis imeloom see saneerimisseadus on? - Sorainen
Kas Eesti kool on maailmahariduseks valmis? (Tõnis Lukas)
Maailmataju
Erametsaomaniku PEFC Mis on metsa sertifitseerimine?
Kvaliteet on parim retsept! - Õhtuleht
Download Ebook Fish in the Lakes, Wild Rice and Game in Abundance: Testimony on Behalf of Mille Lacs Ojibwe Hunting and Fishiing Rights - Unlimed acces book - By James M. McClurken
Mis tunne on olla noor keemiaõpetaja (Andero Vaarik ... - Haridus
Maksud – meilt või meie jaoks? Mis on maks? Võib öelda, et see on ...
OÜ “Meil ei ole veel nime!” Mis on meie äriplaani äri plaan:
„Kui pidu KorraldataKse, oN järeliKult seda ... - Keel ja Kirjandus
Ajutised tätoveeringud on ohtlikud - Linnaleht
Mis on e-raamatupidamine
Mis on leksikograafia - Emakeele Selts
mis on etwinning? - European Schoolnet
Nad on kui ühe suure pere lapsed - Tartu
YFR0011loeng_2 - Hot.ee
Mis värvi on inimene? - Emakeele Selts