Mis on aeg?

Oluline on märkida seda, et pindala S ja pindade vahekauguse d korrutis annab meile pindadevahelise
ruumala V:
=
kuid antud juhul ei kehti siin täpne võrdus:
vaid ainult ligikaudne võrdus:
See tuleneb otseselt sellest, et kuna kera pindade vahekaugus d on palju kordi väiksem kerade
läbimõõdust, siis on kera pindade kuju kõrvalekalle tasandilisest praktiliselt tähtsusetu ja seega me
võime rakendada ainult plaatkondensaatori mahtuvuse valemit C:
=
See tähendab ka seda, et me võime kasutada ainult ligikaudseid valemeid aegruumi lõkspinna kihi
paksuse läbimõõdu d välja arvutamiseks. Selleks alustame näiteks kera ruumala V valemist, et
saada kera raadiuse R valemi avaldise:
= = =
Saadud raadiuse R valem võib olla kerakujulise aegruumi lõkspinna raadiuseks R:
=
Sellisel juhul on kerakujulise aegruumi lõkspinna ruumala V arvutatav järgmiselt:
=
Aegruumi lõkspinna kihi paksuse ehk selle läbimõõdu d saame leida ainult siis, kui me paneme
selle kihi ruumala V võrduma kerakujulise aegruumi lõkspinna ruumalaga V. See on sellepärast nii,
et mõlemal juhul ehk võrdsete ruumalade korral peab elektrilaengu q suurus olema üks ja sama, sest
laengu mõju aegruumi meetrikale on alati ühtmoodi. Kuna aegruumi lõkspinna kihi läbimõõt d on
palju väiksem kera läbimõõdust D, siis on plaatide kuju kõrvalekalle tasandilisusest tähtsusetu ja me
võime rakendada kahe plaadi vahelise ruumala valemit: V = dS, milles d on kahe plaadi vahekaugus
ja S on mõlema plaadi pindala:
=
326