15.04.2018 Views

Mis on aeg?

Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!

Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

kulgevat aga normaalselt, kuid väljaspool seda r<strong>on</strong>gi tundub vaatlejale r<strong>on</strong>gis olev ajakulg <strong>aeg</strong>lenevat.<br />

On selgesti näha seda, et vaatlejale ei ole näiteks aja <strong>aeg</strong>lenemine ehk aja kadumine tajutav<br />

seni, kuni ta ei eksisteeri süsteemist, kus aja dilatatsio<strong>on</strong> aset leiab, väljaspool. Omaaja jäävus<br />

taustsüsteemides <strong>on</strong> seega tegelikult näiline. Omaaja jäävust tegelikult ei ole. Kui see aga oleks<br />

siiski nii, siis peab oma<strong>aeg</strong> ju sama olema ka süsteemist väljaspool olevale vaatlejale. Kuid nii see<br />

siiski ei ole. Kõik eelnev kehtib sisuliselt ka pikkuse k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong>i kohta.<br />

1.2.2.4 Keha pikkuse k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong><br />

Oletame seda, et Maa pealt alustab oma teek<strong>on</strong>da ruumilaev ühtlase kiirusega v kinnistähe<br />

suunas. Täht ise asub kaugusel l. Vaatleja, kes jäi Maale, mõõdab reisi kestuseks t:<br />

=<br />

kuid kell, mis eksisteerib laeva pardal, näitab vähem <strong>aeg</strong>a:<br />

=<br />

Seega reisi teek<strong>on</strong>d <strong>on</strong> reisijatele lühenenud järgmiselt:<br />

= = = =<br />

Reisi alg- ja lõpppunkt liiguvad kiirusega v. Nii <strong>on</strong> see reisijaile laeva pardal, mitte Maale jäänuile.<br />

Ainult niimoodi <strong>on</strong> võimalik seletada sellist lühenemist. Selline k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong> tekib ükskõik millise<br />

liikumise sihilise pikkuse korral. Näiteks kui meetrine jo<strong>on</strong>laud liigub kiirusega 0,8c ( ehk 240 000<br />

km/s ), siis see <strong>on</strong> ainult 60 cm pikkune. Kuid kaasaliikuvas süsteemis <strong>on</strong> see jo<strong>on</strong>laud ikkagi 1<br />

meetri pikkune. Kehade mõõtmed teistes suundades aga ei muutu. Näiteks kui kera liigub ülisuure<br />

kiirusega, siis see muutub just liikumise sihis kokkusurutud pöördellipsoidiks. Kinemaatiline tegur<br />

läheneb lõpmatusele kui liikumiskiirus läheneb valguse kiirusele vaakumis ja selle tõttu läheneb<br />

keha pikkus nullile. ( Ainsaar 2001, 12 ).<br />

1.2.2.5 Aja ja ruumi „koos-teisenemine“<br />

Taustsüsteemi kasutatakse keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodustavad<br />

taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtja ( ehk kell ). On olemas kahte liiki<br />

taustsüsteeme ja nendeks <strong>on</strong> siis inertsiaalsüsteemid ja mitteinertsiaalsüsteemid. Inertsiaalsüsteem<br />

<strong>on</strong> taustsüsteem, kus kehtib Newt<strong>on</strong>i I seadus. Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse<br />

173

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!