Mis on aeg?

Joonis 16 Kehad m ja M liiguvad K ja K´ suhtes.
Kehad m ja M ning tavaruum K on teinud nihke ehk liikunud edasi x-telje suunas teatud
vahemaa, sest me vaatleme antud mehaanilist süsteemi nüüd teisest ajahetkest t 2 ( mis on erinev
eelmisest ajahetkest t ). Sellisel juhul asub keha m tavaruumis K koordinaatidega m( x a ,y,z,t 2 ), kuid
hyperruumi K´ suhtes aga m( x a´,y´,z´,t 2 ). Keha M asub tavaruumis K koordinaatidega
M( x b ,y 1 ,z 1 ,t 2 ), kuid hyperruumis K´ M( x b´,y 1´,z 1´,t 2 ). Tavaruum K ise eksisteerib nüüd
hyperruumi K´ suhtes koordinaatidega K( x 3´,y 2´,z 2´,t 2 ). Seda kõike saab esitleda järgmisel kujul:
Tavaruumis K:
Hyperruumis K´:
m( x a ,0,0,t 2 ) m( x a´,0,0,t 2 )
M( x b ,0,0,t 2 ) M( x b´,0,0,t 2 )
K( x 3´,0,0,t 2 )
Kehad m ja M nihkusid ehk liikusid edasi teatud vahemaa. Näiteks keha m nihkus tavaruumi K
suhtes s 2,1 pikkuse vahemaa, kuid hyperruumi K´ suhtes aga s 2 ; M nihkus K suhtes s 3,1 , kuid K´
suhtes aga s 3 . K nihkus K´-i suhtes s 1 pikkuse vahemaa. Kehad m ja M asuvad ajahetkel t 2 ehk
pärast nihet uutes aja ja ruumi koordinaatides nii tavaruumi K kui ka hyperruumi K´ suhtes. Niisamuti
ka K asub K´ suhtes uutes aja ja ruumi ehk aegruumi koordinaatides. Siin ja edaspidi võime
seda kõike esitleda järgmiste mittevõrdeliste suhetena, mis rõhutab erinevatel ajahetkedel erinevate
ruumikoordinaatide eksisteerimist:
Tavaruumis K:
Hyperruumis K´:
m( x,0,0,t ) m( x a ,0,0,t 2 ) m( x´,0,0,t ) m( x a´,0,0,t 2 )
M( x 1 ,0,0,t ) M( x b ,0,0,t 2 ) M( x 1´,0,0,t ) M( x b´,0,0,t 2 )
K( x 2´,0,0,t ) K( x 3´,0,0,t 2 )
129