Mis on aeg?

Joonis 38 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 ).
Järgmistelt joonistelt on näha kaksikpilu-inteferentsipilti, mille annab kaksikpilu läbinud elektronkimp
luminestseerival ekraanil või fotoplaadil. Võrdluseks on see kõrvutatud valguse kaksikpilu-inteferentsipildiga.
On näha väga suurt sarnasust.
Joonis 39 Elektronide ja footonite inteferents.
Uurime lähemalt elektronide interferentsikatset, mille korral kasutatakse ainult kahte ava. Elektroni
ekraanile jõudmise tõenäosusamplituud ( mingisse punkti X ) on vastavalt φ 1 =2 ja φ 2 =6. Ühikud on
valdavalt suhtelised. Kui aga esimene ava ( ava 1 ) on suletud, siis jõuab punkti X 100 elektroni
ühes sekundis. See tähendab seda, et α 2 =100 ja P 2 =36. Kui aga mõlemad avad on avatud, siis:
= +
=
Interferentsi maksimum oleks seega φ = 2+6 = 8 ja interferentsi miinimum φ = 2-6 = 4. Arvestada
tuleb ka järgmist seost:
Sellest seosest saame:
=
=
Viimasest järeldub see, et kui teine ava on suletud, siis P 1 =4 ja punkti X jõuab 11 elektroni sekundis
( α 1 ). Kuid seosest
=
järeldub see, et kui mõlemad avad on avatud, siis P = 64, P 2 = 36 ja punkti X jõuab 178 elektroni
sekundis. Punktis X on tegemist interferentsi miinimumiga.
277