Mis on aeg?
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kuna gravitatsio<strong>on</strong>iväljas eksisteerib aja dilatatsio<strong>on</strong> ja pikkuse k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong>, siis ei saa<br />
<strong>aeg</strong>ruum olla enam eukleidiline ( või pseudoeukleidiline ) raskete masside läheduses. See tähendab<br />
seda, et aja <strong>aeg</strong>lenemist ja pikkuste lühenemist gravitatsio<strong>on</strong>iväljas kirjeldatakse kõvera geomeetriana.<br />
Igasuguse massi ümbruses hakkavad vastavalt raadiuse R-le <strong>aeg</strong> ja ruum kaduma, mida<br />
kirjeldatakse <strong>aeg</strong>ruumi kõverdusena. Näiteks mõne suure taevakeha Schwarzschildi raadiuse juures<br />
<strong>aeg</strong>a t ja ruumi l enam ei eksisteerigi:<br />
= =<br />
Sellepärast, et<br />
= =<br />
=<br />
Siin <strong>on</strong> näha seda, et <strong>aeg</strong>a ja ruumi ei ole enam olemas gravitatsio<strong>on</strong>ivälja tsentris ( teatud ulatusega<br />
R ). Järelikult sellele lähenedes hakkavad <strong>aeg</strong> ja ruum kaduma, mis väljendubki aja <strong>aeg</strong>lenemises ja<br />
kahe ruumipunkti vahelise kauguse lühenemises. Kohe hakkame me seda lähemalt vaatama rohkem<br />
matemaatiliselt.<br />
1.2.3.3 Üldrelatiivsusteooria tulenemine ajas rändamise teooriast, üldrelatiivsusteooria<br />
matemaatiline interpretatsio<strong>on</strong> ilma tensormatemaatikat ja Riemanni<br />
geomeetriat kasutamata<br />
Erirelatiivsusteoorias olev matemaatiline analüüs näitas üsna veenvalt, et kui tavaruum K liigub<br />
hyperruumi K´ suhtes, siis järelikult keha jõudmiseks hyperruumi ehk K´-i peab keha liikumiskiirus<br />
tavaruumis K ( milles eksisteerib <strong>aeg</strong> ja ruum ) suurenema. Kuna K´-s ehk hyperruumis <strong>aeg</strong>a ei<br />
eksisteeri ( s.t. <strong>aeg</strong> <strong>on</strong> lõpmatuseni <strong>aeg</strong>lenenud ehk <strong>aeg</strong> <strong>on</strong> peatunud ), siis seega lähenedes<br />
hyperruumile ( ehk keha liikumiskiiruse suurenemisel tavaruumis K ) <strong>aeg</strong>leneb <strong>aeg</strong>. Kuid aja<br />
<strong>aeg</strong>lenemine keha liikumiskiiruse kasvades <strong>on</strong> teada ainult erirelatiivsusteooriast: näiteks mida<br />
lähemale keha liikumiskiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aja kulg <strong>aeg</strong>leneb ja keha<br />
pikkus lüheneb. Keha liikumiskiiruse lähenemist valguse kiirusele vaakumis võib antud k<strong>on</strong>tekstis<br />
tõlgendada keha liikumiskiiruse kasvuna tavaruumis K, kuid hyperruumi K´ suhtes hakkab keha<br />
paigale jääma. Järelikult K liigub K´-i suhtes kiirusega c.<br />
Niisamuti ka gravitatsio<strong>on</strong>iväli seisneb aja dilatatsio<strong>on</strong>is ja ruumi k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong>is. See tähendab<br />
seda, et gravitatsio<strong>on</strong>i tsentrile lähenedes <strong>aeg</strong> <strong>aeg</strong>leneb ja ruumipunktide vahelised kaugused<br />
vähenevad ( ruum k<strong>on</strong>trakteerub ) välisvaatleja suhtes. Keha mass mõjutab aja kulgemist ja 3-<br />
mõõtmelise eukleidilise ruumi meetrikat. Meetrika uurib kahe ruumipunkti vahelist kaugust ds.<br />
Gravitatsio<strong>on</strong>i tsentris <strong>on</strong> <strong>aeg</strong> ja ruum kõverdunud lõpmatuseni. See tähendab, et <strong>aeg</strong> ja ruum<br />
lakkavad eksisteerimast teatud kaugusel R gravitatsio<strong>on</strong>i tsentrist.<br />
Mida lähemale keha liikumiskiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aja kulg<br />
<strong>aeg</strong>leneb ja keha pikkus lüheneb välisvaatleja suhtes. Kui keha m liigub tavaruumi K suhtes<br />
kiirusega c, siis nähtub tavaruumi K liikumine hyperruumi K´ suhtes. Gravitatsio<strong>on</strong>i tsentrile<br />
197
Change language