Mis on aeg?
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
eksisteeri, kuid sellegipoolest <strong>on</strong> ta siiski olemas ( elades maal ). Ei ole nii, et teda enam üldse<br />
olemas ei oleks, kui inimene <strong>on</strong> linnast lahkunud. Mõne aja pärast võib ta tulla linna tagasi. Täpselt<br />
samamoodi <strong>on</strong> ka ajaga. Minevikus surnud inimene tegelikult <strong>on</strong> Universumis olemas, kuid ta<br />
eksisteerib meie suhtes lihtsalt teises ajahetkes – nii nagu inimest pole enam linnas, kui ta <strong>on</strong> maale<br />
puhkusele sõitnud. Ajal ja ruumil eksisteerivad analoogilised seaduspärasused – näiteks ruumis ( s.t.<br />
tavaruumis ) saab inimene olla erinevates ruumipunktides ja samas ka ajas <strong>on</strong> võimalik ( näiteks<br />
ajaränduril ) olla erinevates ajahetkedes. See tähendab ka seda, et kõik mineviku ja ka tuleviku<br />
sündmused eksisteerivad Universumis ( s.t. hyperruumis ) koos olevikuga. Selles mõttes <strong>on</strong> kogu<br />
minevik ( ja ka tulevik ) Universumis olemas. Absoluutselt kõik, mis kunagi minevikus <strong>on</strong> aset<br />
leidnud ja tulevikus ka aset leiab, eksisteerivad tegelikult kogu <strong>aeg</strong>. Selles mõttes ei hävi mitte<br />
miski mitte kunagi. Kõik eksisteerib Universumi hyperruumis igavesti. Sündmused minevikus ei<br />
ole tegelikult nö. „möödunud sündmused“, mida pole enam olemas. Need kõik eksisteerivad ikka<br />
veel, kuid lihtsalt teistes ajahetkedes. Sama <strong>on</strong> ka tulevikus asetleidvate sündmustega.<br />
Hyperruumi suhtes vaadatuna eksisteerib kogu meie Universum ajalises mõttes „ühekorraga“.<br />
See tähendab, et kogu minevik ja ka kogu tulevik eksisteerivad nagu üheskoos kõrvuti. Minevikku<br />
ega tulevikku ( nii nagu meie neid mõistame ) tegelikult ei ole, sest eksisteerib ainult oleviku<br />
ajavorm. Selles mõttes <strong>aeg</strong>a ei ole. Aega Universumis ei eksisteeri, sest selles <strong>on</strong> võimalik liikuda<br />
nii edasi kui ka tagasi ( ning ka olevikus ).<br />
Sündmused, mis leiavad aset tulevikus, <strong>on</strong> tegelikult sama „kindlalt paigas“ nii nagu seda <strong>on</strong><br />
sündmused, mis <strong>on</strong> leidnud aset minevikus. Mineviku ja tuleviku sündmuste vahe seisneb ainult<br />
selles, et mineviku sündmuste kohta me teame, kuid tulevikus leidvate sündmuste kohta me ei tea<br />
mitte midagi. See <strong>on</strong> tegelikult väga oluline erinevus. Näiteks astroloogid <strong>on</strong> üldises arvamuses, et<br />
tulevik <strong>on</strong> kogu <strong>aeg</strong> liikuv – s.t. muutlik. Kuid tegelikult ei ole see sugugi nii. Tulevikus aset<br />
leidvad sündmused <strong>on</strong> samakindlalt paigas nagu mineviku puhulgi. See <strong>on</strong> väga oluline järeldus,<br />
mis tuleb välja inimese reaalsest ajas rändamisest. Mineviku sündmusi me teame, kuid tulevikus<br />
asetleidvaid sündmusi me ei tea.<br />
3.6 Universumi kinematograafiline efekt<br />
Hyperruumis <strong>on</strong> ajalises mõttes kogu Universum korraga olemas. Hyperruumis <strong>on</strong> olemas<br />
korraga kõik ajahetked ja seega minevikku ja tulevikku ei eksisteeri. See tähendab, et eksisteerib<br />
ainult oleviku ajaliik. Selles mõttes <strong>aeg</strong>a enam ei ole. Sellisele seaduspärasusele leiame analoogia<br />
ka kinematograafiast. Näiteks filmi mõistame me liikuva pildina. Kuid liikuva pildi saavutamiseks<br />
<strong>on</strong> vaja teha rida erinevaid pilte, mis oleksid ülesvõetud erinevatel ajahetkedel. Kõik need erinevad<br />
pildid kuvatakse tehniliselt ühte suurde ekraani üksteise järel nii et üks pilt eksisteerib ekraanil<br />
umbes 1/24 sekundit. Niimoodi luuaksegi film ehk liikuv pilt. Just see „ruumala“, mis koosneb<br />
nendest rida erinevatest piltidest ( s.t. filmirull ), <strong>on</strong>gi ajalises mõttes kogu film ühekorraga olemas.<br />
Minevik ja tulevik eksisteerivad seal nagu „kõrvuti koos“. Selles seisnebki Universumi<br />
kinematograafilise efekti olemus ja sisu. Kogu Universum <strong>on</strong> ajalises mõttes ( s.t. hyperruumis )<br />
ühekorraga olemas nii nagu film filmirullis.<br />
Universumi kinematograafilist effekti tõestab reaalne ajas rändamine. Ajas minevikku või<br />
tulevikku <strong>on</strong> võimalik liikuda nii nagu liikumine toimuks kõrvaltänavasse või nagu filmi kerimine<br />
edasi või tagasi. Seal eksisteerivad ammu hävinud ho<strong>on</strong>ed või sündimata lapsed. Ka filmi kerimine<br />
lõpust algusesse võimaldab näha seal vahepeal ära surnud inimesi. See viitab asjaolule, et mitte<br />
kunagi mitte miski Universumis ( näiteks energia ) tegelikult ei kao ega hävine. Näiteks 16 aastat<br />
tagasi surnud inimese võiks pr<strong>aeg</strong>usesse <strong>aeg</strong>a elama tuua just ajas transp<strong>on</strong>eerimise teel.<br />
Tavalise inimese jaoks <strong>on</strong> <strong>aeg</strong> eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kui aga<br />
liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ning esile tuleb ainult oleviku ajavorm.<br />
362
Change language