Mis on aeg?

lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit, mis tähendab seda, et sellele pinnale lähenedes mõlemalt poolt
teiseneb aeg ja ruum kuni pinnani, mil aeg ja ruum on kõverdunud ehk teisenenud lõpmatuseni. Nii
et aegruumi lõkspind võib olla kõigest 10 -51 meetri paksune, kuid selle pinnal on aegruum
kõverdunud lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole energia ise lõpmatult suur,
mis tähendab seda, et kohaliku aegruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole vaja lõpmatult
suurt energiat.
Aegruumi lõkspinna kvantmehaanikalised omadused ja sellest tulenevad arvutused
Tekkiv aegruumi lõkspind on äärmiselt õhuke, kuid selle pindala S on seevastu väga suur – see
võib olla isegi inimese suurune. Sellest tulenevalt võib sellisel aegruumi lõkspinnal olla
kvantmehaanikalised omadused nagu seda on näiteks mikroosakestel. Näiteks aegruumi lõkspinna
valem, mis kirjeldab elektrilaengu poolt tekitatud aegruumi lõkspinna tekkimist, on matemaatiliselt
tuletatud tuntud Schwarzschildi raadiuse R võrrandist:
=
mis kirjeldab keha massi M poolt tekkivat aegruumi lõkspinna suurust R. Viimases valemis võetakse
massi M
=
asemele energia E vastavalt massi ja energia ekvivalentsuseprintsiibile:
ehk
Nii saadaksegi võrrand
=
=
mille järgi tekib aegruumi lõkspind R ainult energia E tõttu:
=
=
Kuna elektriväli „omab“ energiat E ( s.t. see on oma olemuselt kui „energiaväli“ ):
= =
siis elektriväli võib mõjutada aegruumi meetrikat ja seega luua aegruumi lõkspinna R:
328