Mis on aeg?

avaldis ainult matemaatilise definitsioonina ehk
vaid
ehk
=
=
See tähendab seda, et keha m kineetiline energia
hyperruumi suhtes
=
sõltub sellest, milline on keha liikumiskiirus v tavaruumi suhtes:
ehk
= = (
= (
= (
Kuid samas keha kogu energia avaldises
= +
on võrrandi liige
ainult tavaruumi suhtes vaadatuna. Selles on näha, et kui keha liikumiskiirus v
on tavaruumi suhtes null ehk v = 0 ( ja seega
= 0 ), siis keha kineetiline energia E hyperruumi
suhtes on = , mida me nimetame keha „seisuenergiaks“.
Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia
mõõt. Keha koguenergia ja seisuenergia avaldises ei võeta arvesse keha potentsiaalset energiat, mis
on tingitud välise välja olemasolust. Ei arvestata keha potentsiaalse energia muutumist välises
jõuväljas.
Teada on seda, et kõik energiad liigituvad potentsiaalseks või kineetiliseks energiaks. Sellest
tulenevalt tekib küsimus, et mis liiki kuulub seisuenergia E = mc 2 ? <strong>Mis</strong> energiaga õieti tegemist on?
Kõik kehad eksisteerivad tavaruumis, milles eksisteerib aeg ( ja ruum ). Aeg kui kestvus on pidevalt
„liikuv“. See tähendab, et aeg ei jää kunagi „seisma“. Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat.
Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ka aja suhtes ( s.t. me kõik liigume ajas tuleviku
poole ), kuid aeg ei ole mingisugune objekt. Sellest võibki tulla see seisuenergia E = mc 2 kõikidele
kehadele Universumis. See tähendab seda, et energia mc 2 on oma olemuselt siiski keha „kineetiline
energia aja suhtes“. Kõik kehad ju liiguvad hyperruumi K´ suhtes, sest tavaruum K liigub
hyperruumi K´ suhtes kiirusega c. Järelikult kõikidel kehadel on kineetiline energia ja seega ka
mass. Niimoodi võib energia mc 2 olla kineetiline energia „liikuva hyperruumi suhtes“ ehk E = mc 2
on keha aja suhtes eksisteeriv energia.
Ajas rändamise üldvõrrandist on võimalik tuletada ka keha relativistlikku koguenergia võrrandi,
mis seob omavahel keha massi ja impulsi. See võrrand on ülioluline elementaarosakestefüüsikas,
milles arvutatakse välja osakese mass, impulss või tema energia. Selle võrrandi saamiseks alustame
188