Mis on aeg?
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tegelikult läbib füüsikaline keha <strong>aeg</strong>ruumi tunneli ainult ühe hetkega ehk keha eksisteerib<br />
hyperruumis null sekundit. Aegruumi tunneli pikkuse ehk liikumise teepikkuse hyperruumis määrab<br />
ära <strong>aeg</strong>ruumi augu eksisteerimise <strong>aeg</strong> <strong>aeg</strong>ruumis ehk <strong>aeg</strong>ruumi augu tekkimise ja kadumise<br />
ajavahemik <strong>aeg</strong>ruumis. See tähendab seda, et <strong>aeg</strong>ruumi augu eksisteerimise <strong>aeg</strong> <strong>aeg</strong>ruumis näitaks<br />
ka ajas rändava keha eksisteerimise <strong>aeg</strong>a hyperruumis, mille põhjal oleks võimalik välja arvutada<br />
läbitud või läbitava teepikkuse hyperruumis. Mida pikem <strong>on</strong> keha liikumise teek<strong>on</strong>d hyperruumis,<br />
seda kaugemale ajas rännatakse.<br />
Kui kaugele aja rännak sooritatakse sõltub ainult sellest, et kui pikk <strong>on</strong> <strong>aeg</strong>ruumi tunnel ehk kui<br />
suur vahemaa läbitakse hyperruumis. Kuid tegelikult võib väita, et see sõltub kosmoloogilisest<br />
<strong>aeg</strong>ruumi kõverusest. Selline <strong>aeg</strong>ruumi kõverus <strong>on</strong> rangelt kosmoloogiline, mitte enam<br />
gravitatsio<strong>on</strong>iline ( mida põhjustavad massid ). Selline <strong>aeg</strong>ruumi kõverus tuleb otseselt sellest, et<br />
Universumi paisumiskiirus <strong>on</strong> võrreldes nähtavaga palju suurem ja seetõttu <strong>on</strong> aja üldine kulgemine<br />
Universumis teisenenud ehk kõver. Seda me nimetame tume energiaks, sest selletõttu suureneb<br />
Universumi paisumiskiirus ajas ehk see läheneb valguse kiirusele vaakumis. Kuid kõiges selles ei<br />
ole tegelikult midagi üllatavat, sest ajas rändamine <strong>on</strong> oma olemuselt kosmoloogiline nähtus ja<br />
seega peab see olema tihedalt seotud Universumi kosmoloogilise paisumise seaduspärasustega.<br />
Meie <strong>aeg</strong>ruumis <strong>on</strong> kosmoloogiline <strong>aeg</strong> teisenenud ( ehk eksisteerib tume energia, mida peab<br />
arvutustes arvestama ), kuid väljaspool <strong>aeg</strong>ruumi ei ole enam <strong>aeg</strong> teisenenud ( tegelikult pole enam<br />
üldse <strong>aeg</strong>a ) ja sellest tulenevalt ei pea arvestama aja kosmoloogilist relatiivsust ehk tume energiat.<br />
Kordaja y muutub ajas väiksemaks, mille tulemusena Universumi paisumise kiirus ajas suureneb<br />
ehk läheneb valguse kiirusele c. 10 26 võib tunduda inimese jaoks väga suure numbrina, kuid<br />
kosmoloogilises k<strong>on</strong>tekstis <strong>on</strong> see tegelikult üsna keskpärane suurus. Näiteks Universum sai alguse<br />
<strong>aeg</strong>ruumi algsingulaarsusest, mille korral oli kogu meie Universumi ruumala lõpmatult väike ja aja<br />
vahe ( s.t. Universumis eksisteeriva näiva ja tegeliku aja kulgemise vahe ) lõpmatult suur. Seetõttu<br />
<strong>on</strong> lõpmatusega võrreldes 10 26 üsna väike number.<br />
1.1.7 Ajas rändamise seaduspärasused<br />
Aja ja ruumi vahekord<br />
Inimese tavakogemusest <strong>on</strong> teada seda, et ruumis <strong>on</strong> võimalik enda asukohta muuta ( vahetada )<br />
nii, et inimese enda eksisteerimine ei kao. Näiteks kui inimene sõidab suvel linnast ära maale<br />
puhkama, siis sellel ajal, mil inimene maal puhkab, teda linnas ei ole. Kui linnas seda inimest ei ole,<br />
siis ei tähenda see seda, et teda üldse maailmas olemas ei oleks. Inimene <strong>on</strong> lihtsalt muutnud oma<br />
asukohta ruumis, kuid ta <strong>on</strong> igaljuhul siiski olemas. Tegelikult kehtib see ka aja kohta. Näiteks kui<br />
inimene <strong>on</strong> juba ammu surnud, siis ei tähenda see seda, et teda enam olemas ei oleks Universumis.<br />
Ta <strong>on</strong> tegelikult olemas küll, kuid ta eksisteerib teises ajas – minevikus, mitte olevikus ega<br />
tulevikus. Nii nagu oli inimese linnast maale sõidu korral – kui teda linnas ei ole, ei tähenda see<br />
seda, et teda üldse olemas ei oleks. Inimene puhkab parajasti maal. Täpselt sama <strong>on</strong> tegelikult ka<br />
ajaga. Ammu hävinud majad tegelikult ikka veel eksisteerivad, kuid seda ainult teises ajas –<br />
minevikus. Seda kõike näitab ajas liikumine ise. See, mis kehtib ruumi korral, kehtib ka ajaga.<br />
Näiteks kehad <strong>on</strong> võimalised eksisteerima erinevates ruumipunktides ja ( sellega analoogiliselt )<br />
kehad <strong>on</strong> võimelised eksisteerima ka erinevatel ajahetkedel. Niimoodi muutuvad arusaamad kehade<br />
ja nähtuste eksisteerimisest Universumis.<br />
155
Change language