Mis on aeg?

Keha liikumiskiirus v näitab, et kui suure teepikkuse l läbib keha ajaühikus t:
=
ja kahe ruumipunkti vahelist kaugust kolmemõõtmelises ruumis näitab võrrand
ehk
= + +
= + +
Kuna valguse kiirusega liikuval kehal on omaaeg null, siis see tähendab füüsikaliselt seda, et
mistahes suure vahemaa ruumis läbib keha omaajas lõpmata suure kiirusega:
= =
+ +
(
= =
+ +
=
ehk keha liikumiskiirus v ( s.t. „omakiirus“ ) on lõpmatult suur:
=
Kui mingi keha jõuab mistahes ruumipunkti 0 sekundiga ehk keha läbib mingi vahemaa 0
sekundiga, siis on võimalik seda mõista teleportatsioonina. Kehad teleportreeruvad aegruumis, kui
nende liikumiskiirused lähenevad lõpmatuseni: . Lõpmata suure kiiruse korral jõuab keha
mistahes ruumipunkti Universumis kõigest 0 sekundiga.
Välisvaatleja jaoks on valguse kiirusega liikuval kehal kiiruseks c, kuid kiirusega c liikuva keha
enda suhtes ehk nö. omaajas jõuab see mistahes ruumipunkti Universumis ühe hetkega ehk tema
kiirus on seega lõpmata suur. See tähendab seda, et valguse kiirusega liikuval kehal on liikumiskiirus
omaajas lõpmata suur, kuid samas välisvaatleja suhtes on selle keha kiirus ikkagi c. Tekib
küsimus, et kui osake jõuab omaajas mistahes ruumipunkti ja ajahetke Universumis kõigest 0
sekundiga, siis kuidas saab osakese liikumiskiirus välisvaatleja suhtes olla c ehk võrdne valguse
kiirusega vaakumis või sellest väiksem kiirus? Ükskõik kui suur on vahemaa ruumis ehk △x = c△t,
valgus läbib selle teepikkuse omaajas alati 0 sekundiga ehk = Kui mingi keha jõuab
mistahes ruumipunkti 0 sekundiga ehk keha läbib mingi vahemaa 0 sekundiga, siis on võimalik
seda mõista teleportatsioonina ja keha teleportatsioon ei sõltu vaatlejast ehk see ei ole suhteline
nähtus – s.t. teleportatsioon on mistahes vaatleja suhtes ikka teleportatsioon. Kehad teleportreeruvad
aegruumis, kui nende liikumiskiirused lähenevad lõpmatuseni: . Lõpmata suure kiiruse
korral jõuab keha mistahes ruumipunkti Universumis kõigest 0 sekundiga.
Eelnevalt püstitatud dilemma lahendus seisneb selles, et osake teleportreerub ruumipunktist A
ajahetkel t 1 ruumipunkti B ja ajahetke t 2 , ruumipunktist B ajahetkel t 2 ruumipunkti C ja ajahetke t 3
jne jne. Osake võib teleportreeruda mistahes ruumipunkti ja mistahes ajahetke ( kuid ajas ainult
edasi ). See tähendab seda, et osake teleportreerub ajas ja ruumis korraga ning seda pidevalt ehk
lakkamatult. Kui osake teleportreerub ajas ja ruumis lakkamatult, siis seega ei ole võimalik täpselt
ette teada, et millisesse ruumipunkti osake teleportreerub ja millisesse ajahetke. Seetõttu arvutatakse
välja tõenäosused iga võimaliku ruumipunkti ja ajahetke kohta, kuhu osake ( teleportreerumisel )
jõuda võib. Kõik need tõenäosused on nullist erinevad ja summeerides kõik need tõenäosused
saame arvuks 100 %. Osakese tõenäosusjaotust ajas ja ruumis mõjutavad teised füüsikalised kehad
nagu näiteks pilu, millest osake läbi läheb. Seda tõenäosusjaotust ajas ja ruumis võib ettekujutada
kui vee lainena, millel on lainelised omadused. Seetõttu võib öelda, et tegemist on osakese
256