Mis on aeg?

Massi poolt ja elektrilaengu poolt tekitatav aegruumi lõkspinna valemid on omavahel võrdsed:
= =
Vastavalt Albert Einsteini erirelatiivsusteoorias avaldatud seosele E = mc 2 on energia ja mass
ekvivalentsed suurused. See tähendab nüüd seda, et kui mass kõverdab aegruumi, siis peab seda
tegema ka energia. Kuna väljad ( näiteks elektriväljad, magnetväljad jne ) omavad energiat ( need
on energiaväljad ) nagu me eelnevalt nägime, siis seega elektromagnetväli ( antud juhul elektriväli )
on võimeline aegruumi struktuuri mõjutama.
Kuid siin peab arvestama seda, et kui keha massi mõju aegruumi meetrikale on pöördvõrdeline
raadiusega ehk kaugusega massist, siis keha elektrilaengu korral on see aga pöördvõrdeline kauguse
ruuduga laengust:
=
Viimane võrrand näitab aja teisenemist, mida põhjustab elektrilaeng, mitte keha mass. Selle järgi on
aeg teisenenud ehk kõverdunud lõpmatuseni:
= = =
ehk kordaja y on lõpmatult suure väärtusega:
aegruumi lõkspinnal
= =
=
mille tekitajaks on elektrilaeng, mitte keha mass. Selline seaduspärasus tuleneb sellest, et
Schwarzschildi raadiuse R valemist
=
mis näitab aegruumi lõkspinna suurust ( mille „pinnal“ on aegruum kõverdunud lõpmatuseni ), on
otseselt tuletatud valem:
=
mis näitab seda, et antud aegruumi lõkspinna tekitajaks on elektrilaeng, mitte keha mass. Seetõttu
on aegruumi lõkspinna füüsikaline olemus mõlemal juhul täpselt samasugused:
= =
milles ei ole erilist vahet, et kas aegruumi lõkspinna R tekitajaks on keha mass M või elektrilaeng q.
See tähendab seda, et mõlemal juhul tekib aegruumi lõkspind, mille „pinnal“ on aegruum
295