Mis on aeg?

valguse kiiruseni c. Kui aga Universumi ruumala on null ehk tegemist on Universumi
algsingulaarsusega, mis väljendub võrrandis R = 0, siis saame järgmiselt:
Viimane saadud seos on matemaatiliselt kõlbmatu, sest lõpmatus ei võrdu kuidagi teisel pool
võrdusmärki oleva konstandiga c. Kui me aga viime selle lõpmatuse teisele poole võrdusmärki:
= +
siis saame Universumi lõpmatult suure paisumiskiiruse: H = ∞:
= +
Ka selline matemaatiline lahend on täiesti kõlbmatu, sest kui me viime ühe lõpmatu uuesti tagasi
teisele poole võrdusmärki, siis saame järgmiselt:
Viimasest seosest me näeme, et ∞ – ∞ = 0 ja see ei võrdu kuidagi teisel pool võrdusmärki oleva
konstandiga c. See tähendab füüsikaliselt seda, et Universumi ruumala ei saanud paisumise
alghetkel lõpmatult väike olla ehk null: R ≠ 0. Kui aga teeme oletuse, et Universumi paisumiskiirus
oli null ehk H = 0, mitte aga Universumi ruumala, siis seega saame järgmise väga huvitava seose:
Viimane saadud seos on sellepärast väga huvitav, kuna selles olev R
=
võrdub kuupjuurega Schwarzschildi raadiusest:
=
=
Kuna see raadius ( ehk Universumi kujuteldav raadius ) ei saa olla null, siis füüsikaliselt tähendab
see seda, et Universumi nähtav paisumine algas mingil ajahetkel, mil Universumil oli juba mingid
mõõtmed olemas, mitte ei võrdunud see nulliga. Kindlalt võib öelda seda, et Universumi paisumise
alghetkel oli tema mõõtmed palju palju kordi väiksemad kui praegusel tume energia domineerimise
ajastul:
See tähendab seda, et Universumi paisumise alghetkel oli Universumi paisumiskiirus H võrdne
nulliga ehk H = 0, kuid mitte Universumi ruumala ehk R. Ainult selline lahend rahuldab meie poolt
analüüsitud kosmoloogilist võrrandit.
101