Mis on aeg?

Analüüsime seda pisut. Sulgude avaldises olevas võrrandi liikmes:
on β ruut võrdne valemiga:
+
=
Kuna konstandist kordaja χ avaldub järgmiselt:
=
siis saamegi β ruudu tegeliku valemi:
ehk
= =
=
Viimasest võrrandist me näeme seda, et β peab võrduma:
=
milles elektrikonstant võrdub ühega:
=
Kui aga elektrikonstandi dimensiooniks ehk ühikuks ei ole üks, siis β võrdub järgmise võrrandiga:
= =
Sellist välja ( joonelemendi ruutu ) nimetatakse Nordströmi väljaks. Siin on näha seda, et peale
massi kõverdab aega ja ruumi ka veel keha elektrilaeng. See näitab ühtlasi ka seda, et must auk võib
tekkida ka näiteks elektriliselt laetud ainest. Ka elektriliselt laetud aine võib tekitada aegruumi
kõverdumist. See võrrand näitab ka kahe üksteise sees oleva horisondi teket, mis tähendab seda, et
kui füüsikalisel kehal on mass ja ka elektrilaeng, siis tal on olemas kaks raadiust:
=
=
kus R s on niinimetatud keha Schwarzschildi raadius ja r q on põhimõtteliselt sama, mis R s , kuid see
on põhjustatud elektrilaengu olemasolust. G on gravitatsioonikonstant ja c on valguse kiirus
vaakumis. M on mass, q on keha laeng ja ɛ 0 on ( aine, vaakumi ) dielektriline läbitavus. r q valemit
on võimalik kasutada ka laetud musta augu sisemise horisondi raadiuse välja arvutamiseks.
Elektrilaengu mõju aegruumi struktuurile koos massiga on võimalik anda veel lihtsam lahend (
298