PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1.1. Uderna asula suurus ja läbi kaevatud ala<br />
Tänapäevane Uderna küla asub üsna laia ja sügava oru kahel nõlval. Oru põhjas voolab<br />
Elva jõe vesikonda kuuluv Pulgaoja. Tegu on piki nõlvaku serva paikneva ahelkülaga,<br />
milles praegused talud asuvad veidi ebakorrapärases reas. Oru lõunanõlval asusid<br />
kaevandi ümbruses 1989. aastal 3 talu (Külaotsa, Umboja ja Kuke), põhjanõlvakul aga<br />
üks (Lauri) (Lang ja Ligi 1989, 1). Praeguste katastriüksuste nimede järgi on Umboja<br />
nimetus asendunud Umbaga, ning Umba ja Külaotsa talude vahel, vahetult paremal<br />
<strong>Tartu</strong>-Valga maanteest ja kunagise kaevandi alast paiknevad Pihlamäe ja Väike-<br />
Pihlamäe talud (lisa 1, joonised 2, 3). Looduslikult on asulakoha paiknemine igati<br />
sarnane teistele muinasaja lõpul ja varakeskajal alguse saanud asulatele: see asub<br />
tänapäevase küla alal, madalama ja kõrgema maa piiril (n.ö. nõlvaasula (Lavi 1993, 14))<br />
ning veekogu läheduses. Uderna asulakohas langeb maapind eriti põhja ja lääne poole.<br />
Uderna asulakoha kultuurkihti esineb mõlemal oru nõlval (lisa 1, joonis 2), kokku 6-8<br />
ha suurusel alal. Eestis seni kaevatud kesk- ja varauusaegsetest asulatest on sama<br />
ulatuslik pindala olnud ainult Lehmja asulakohal, kõigi ülejäänud asulate kultuurkiht on<br />
jäänud 2-3 ha vahemikku (Lavi 1993, lisa 2). Kirjalikest allikatest ja asulakoha<br />
kultuurkihi ulatusest võib arvata, et Uderna külas (ehk endistes Uderna külades) on<br />
varem talusid ja elanikke olnud rohkem kui tänapäeval: näiteks oli 1684. aastal Uderna<br />
külas (siis juba üks küla) üksteist peret (EAA. 308. 6. 282). Kuna muinasaja lõpu ja<br />
varakeskaegsed asulakohad on keskmiselt olnud 2-3 ha pindalaga (Lavi 1993, 14 ja<br />
1997, 89), siis võiks ühest vaatenurgast omaaegset Uderna küla pidada päris suureks<br />
isegi siis, kui arvestada kahe erineva küla olemasoluga (vt peatükk 3). Endise Suur-<br />
Uderna küla kultuurkiht oru lõunanõlval on tunduvalt ulatuslikum endise Väike-Uderna<br />
kultuurkihist oru põhjanõlval (lisa 1, joonis 2) ja seega tublisti suurem „keskmisest“<br />
keskaja külast. Samas ei saa seda kindlalt väita, kuna asulakoha pindalast on suhteliselt<br />
väike osa läbi uuritud ja seetõttu ei saa olla kindel, et Uderna küla kultuurkihi ulatus<br />
näitab tema suurust mingil kindlal perioodil või ajahetkel. Hilisematest kirjalikest<br />
allikatest tuleb selgelt välja (vt peatükk 3), et Uderna rahvastiku koosseis ja selle hulk<br />
on sajandite jooksul tublisti muutunud, ja seega jääb küsitavaks, täpselt milline ala ja<br />
10
Change language