28.01.2015 Views

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

igasuguse agressiooni vastu Selline keeld röövis maarahvalt olulise vabaduse ja õiguse<br />

ning aitab pärisorjastamise protsessile kaasa samaväärselt sunnismaisuse ja koormiste<br />

tõstmisega.<br />

Raharendile üleminek lähendas maavabu teisele, seni madalamal ühiskondlikul staatusel<br />

paiknenud vabade talupoegade grupile – vabatalupoegadele. Viimased olid regulaarse<br />

rahalise maksu eest vabastatud kõigist teistest koormistest. Enamiku talude vabaraha<br />

suurust tõsteti tasapisi (Ligi 1961, 59). Liivi sõja eelsel ajal keskaegses külas elanud<br />

heal majanduslikul järjel adratalupojal oli põhimõtteline võimalus liikuda kõrgemasse<br />

ühiskonnakihti, saades raharenti maksvaks vabatalupojaks. See ei asetanud teda aga<br />

teiste vabatalupoegadega päris sarnasesse positsiooni: hiljem vabatalu seisundisse<br />

viidud talude vabaraha on enamasti suurem kui neil, mis varem vabataluks muudetud<br />

(Ligi 1961, 60). Raha tasumata jätnud vabatalupoeg langes kohe tagasi adrutalupoja<br />

seisusesse. Lisaks eristas maavabasid ja vabatalupoegi ülioluline joon - viimaste<br />

sunnismaisus.<br />

Ligi toob välja huvitava seaduspärasuse ajaloolistes allikates - vabade talude paiknemise<br />

teistest eraldi, linnuse läheduses. See ei anna muidugi alust kirjalike allikate kinnituste<br />

puudumisel pidada iga linnuse läheduses olevat talu maavaba või vabatalupoja<br />

elupaigaks, küll aga on tegu konkreetse pidepunktiga, millele toetuda, ja mille alusel<br />

esitada küsimusi, kui säärase talu maadel arheoloogilised kaevamised ette võtta tuleks.<br />

Lisaks tasuks muidugi tähelepanu pöörata sellele, et vabatalupoja kui talurahva<br />

koorekihti kuulunu elamine ja majapidamine peaksid olema vähemalt adrataluniku<br />

elupaiga mõõtmeis ning sisaldama võrdlemisi rikkalikku leiumaterjali. Tegu peaks<br />

olema pigem majapidamisseeria, mitte lühiajalise ja leiuvaese materjaliga elupaigaga.<br />

Paraku tundub, et arheoloogilise materjali alusel jõuka adratalu ja sarnase vabatalu<br />

eristamine täpsemalt on võimatu. Seega tuleks siinkohal välja tuua erinevate kirjalike<br />

allikate üksikasjadesse süvenemise erilist tähtsust jõukama materjaliga<br />

majapidamisseeriate arheoloogilisel uurimisel. Võib teha ka oletuse, et arheoloogiliselt<br />

uuritud Eesti asulate hoonete ja majapidamiste leiumaterjali paiknemist ja esemete<br />

hulka ning kvaliteeti arvesse võttev üldine analüüs võiks olla keskaegsete külaelanike<br />

sotsiaalsete positsioonide täpsemal väljaselgitamisel hindamatu väärtusega.<br />

Selle talurahva rühmaga võib Uderna küla leiumaterjali hulgast seostada sealt leitud<br />

relvaleiud ning kannusekatked, ning võib-olla ka kaunistatud suitsed. Relvaleiud<br />

83

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!