PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
igasuguse agressiooni vastu Selline keeld röövis maarahvalt olulise vabaduse ja õiguse<br />
ning aitab pärisorjastamise protsessile kaasa samaväärselt sunnismaisuse ja koormiste<br />
tõstmisega.<br />
Raharendile üleminek lähendas maavabu teisele, seni madalamal ühiskondlikul staatusel<br />
paiknenud vabade talupoegade grupile – vabatalupoegadele. Viimased olid regulaarse<br />
rahalise maksu eest vabastatud kõigist teistest koormistest. Enamiku talude vabaraha<br />
suurust tõsteti tasapisi (Ligi 1961, 59). Liivi sõja eelsel ajal keskaegses külas elanud<br />
heal majanduslikul järjel adratalupojal oli põhimõtteline võimalus liikuda kõrgemasse<br />
ühiskonnakihti, saades raharenti maksvaks vabatalupojaks. See ei asetanud teda aga<br />
teiste vabatalupoegadega päris sarnasesse positsiooni: hiljem vabatalu seisundisse<br />
viidud talude vabaraha on enamasti suurem kui neil, mis varem vabataluks muudetud<br />
(Ligi 1961, 60). Raha tasumata jätnud vabatalupoeg langes kohe tagasi adrutalupoja<br />
seisusesse. Lisaks eristas maavabasid ja vabatalupoegi ülioluline joon - viimaste<br />
sunnismaisus.<br />
Ligi toob välja huvitava seaduspärasuse ajaloolistes allikates - vabade talude paiknemise<br />
teistest eraldi, linnuse läheduses. See ei anna muidugi alust kirjalike allikate kinnituste<br />
puudumisel pidada iga linnuse läheduses olevat talu maavaba või vabatalupoja<br />
elupaigaks, küll aga on tegu konkreetse pidepunktiga, millele toetuda, ja mille alusel<br />
esitada küsimusi, kui säärase talu maadel arheoloogilised kaevamised ette võtta tuleks.<br />
Lisaks tasuks muidugi tähelepanu pöörata sellele, et vabatalupoja kui talurahva<br />
koorekihti kuulunu elamine ja majapidamine peaksid olema vähemalt adrataluniku<br />
elupaiga mõõtmeis ning sisaldama võrdlemisi rikkalikku leiumaterjali. Tegu peaks<br />
olema pigem majapidamisseeria, mitte lühiajalise ja leiuvaese materjaliga elupaigaga.<br />
Paraku tundub, et arheoloogilise materjali alusel jõuka adratalu ja sarnase vabatalu<br />
eristamine täpsemalt on võimatu. Seega tuleks siinkohal välja tuua erinevate kirjalike<br />
allikate üksikasjadesse süvenemise erilist tähtsust jõukama materjaliga<br />
majapidamisseeriate arheoloogilisel uurimisel. Võib teha ka oletuse, et arheoloogiliselt<br />
uuritud Eesti asulate hoonete ja majapidamiste leiumaterjali paiknemist ja esemete<br />
hulka ning kvaliteeti arvesse võttev üldine analüüs võiks olla keskaegsete külaelanike<br />
sotsiaalsete positsioonide täpsemal väljaselgitamisel hindamatu väärtusega.<br />
Selle talurahva rühmaga võib Uderna küla leiumaterjali hulgast seostada sealt leitud<br />
relvaleiud ning kannusekatked, ning võib-olla ka kaunistatud suitsed. Relvaleiud<br />
83