PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

3.4. Kirjalikud allikad Uderna küla(de) kohta Rootsi aja algusest
18.sajandi II pooleni
1625. augustis langes rootslaste kätte Tartu – ja Uderna külad vahetasid sõjasaagina
omanikku. Nende ajalukku võib märkida Rootsi sõjaväe teenistuses oleva baltisakslase,
major Christopher von Güntersbergi nime, kellest sai samal aastal Uderna mõisa ja ühes
teiste küladega ka Suur-Uderna omanik. Külasse aga oli 1628. aastaks jäänud kõigest
kolm peret võrreldes 1601. aasta üheksaga (Roslavlev 1965, 153). Talude suurus oli
jäänud samaks. Huvitav on see, et kõik allesjäänud pered olid varustatud vajaliku 2
rakendi tööloomadega, mis on E.Tarveli järgi ¼ poola adramaa jaoks vajaminev
miinimum (Tarvel 1964, 14). Üldine pilt aga oli sarnane Liivi sõja järgsele: 1630
maarevisjoni järgi olid Rõngu kihelkonna talude adramaadest 71,4% tühjad. Muuhulgas
on teada, et üks Atramõisa uusasunik oli Udernast pärit (Rebane 1938, 16). 1638. aastal,
kümme aastat hiljem, oli Suur-Uderna külas samaks jäänud ainult üks peremees, neli
olid uustulnukad. Lisaks jagunes maa uustulnukate vahel ebaühtlasemalt kui varasemate
perede juures: kui 1625 oli kõigi talude suurus ¼ poola adramaad, siis 1638. aastal oli
kahel perel ¼, ühel 3/8 ning ainukese põlispere (s.t. sellenimeline pere(mees) oli seal
juba 1625) maade suurus ½ adramaad. Ühel Suur-Uderna ¼ adramaa suurustest
taludest, ning ka 3/8 adramaa suurusel talul pole piisavalt ehk 2 rakendi jagu härgi ja
hobuseid. Samas on taludes loetletud rohkem lehmi, millel oli kindlasti oluline
positiivne mõju põldude väetamisele. Väike-Uderna perede hulgas oli samuti kaks
uustulnukat, kellest kummalgi polnud piisavalt rakmeloomi (LM, 88).
1684 aastal leiab Uderna mõisa kirjeldusraamatust üheteistkümne peremehega Uderna
küla (Udderna Külla), mille näol tõenäoliselt tegu Suur-Udernaga (EAA.308. 6. 282.).
Mitte ühegi peremehe nime ei saa kuidagi seostada 1638. aastal mainitutega. Samas
võiks positiivse märgina vaadata perede siiani suurimat hulka – ehk osutab see rahva
elujärje üldisele paranemisele.
Rootsi aja algusest leiab ka esmakordse täpsema Uderna mõisa (Udderen Moysa),
kirjelduse. See on pärit aastast 1627 ja kirjeldab nii mõisa kui ka käsitleb selle omaniku
vahetust. Viimane on üldisel ajaloolisel taustal asjade loomulik käik: peale Rootsi edu
sõjas toimub nähtavasti, kus vähegi võimalik, võidetud maa jagamine. 1627.
62