PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Pigem võib arheoloogilisest leiumaterjalist otsida nimetatud sündmuste käivitatud<br />
pikaajalisi protsesse ja nende tulemusena sündinud materiaalse kultuuri üksikosade<br />
muutumist. Samas, pikaajalised protsessid on seotud nendesamade ajalooliste<br />
sündmustega. Üks asi viib alati teiseni ja kõik on omavahel seotud. Uderna<br />
leiumaterjalis, nagu selgub allolevast tekstist, on võimalik näha erinevaid märke keskja<br />
varauusajal toimunud muutustest.<br />
2.1.1. Puutöö<br />
Puutööga seotud leide on Udernas vähemalt neli. Neist kaks viitavad väiksemate ja<br />
suuremate nõude ja ka lusikate valmistamisele majapidamises. Leiumaterjali hulgas<br />
olevat lusikanuga 4 (lisa 1, joonis 24) kasutati (hilisema etnograafilise info järgi)<br />
peamiselt lusikakaha õõnestamiseks, kuid tarvitati ka muudel väiksematel<br />
õõnestustöödel. Lusikanoad võisid olla spetsiaalselt valmistatud või taotud kõveraks<br />
tavalise noa otsapoolsest osast ning olid tavaliselt ühe teraga. Arheoloogilisse materjali<br />
ilmuvad lusikanoad I aastatuhande alguspoolel ja säilitavad oma algupärase vormi<br />
küllaltki muutumatul kujul 19. sajandini välja (Viires 2006, 38). Suuremate laudnõude<br />
valmistamisele võib viidata tõenäoline uurdenuga (594) (lisa 1, joonis 25). Noaga<br />
lõigati laudnõu küljelaudade sisse uure, mille sisse suruti nõu kokkupanekul nõu<br />
põhjaserv. Uurdenugadel oli 3-4 sentimeetri pikkune tera ja kuni pool meetri pikkune<br />
vars, mis toetati lõikamisel lõikele suurema kindluse andmiseks vastu õlga. Sarnaseid<br />
nuge on kõige rohkem kasutatud Ida- ja Lõuna-Eestis (Viires 2006, 107-110). Lisaks on<br />
leiumaterjali hulgas meisel (1693) ja kärn (1394) (terava kõva metallotsaga tööriist<br />
märksüvendite tegemiseks). Viimased on kadunud metallesemete hulgas ning nende<br />
otstarbele viitab märge aruande leiunimekirjas.<br />
Nõusid oli talus vaja palju: näitena võib ära tuua 1818. aastast Pärnumaalt pärit loetelu<br />
majapidamises tarvitusel olevaist puunõudest: aidas seisid tünnid, mille sees vili ja<br />
kaunviljad, läheduses veerandikud, milles leivakõrvane. Toa taganurgas oli leivaastja<br />
koht. Õlle tegemiseks oli talus vaja kaks kuni kolm tõrt ja tema hoidmiseks kuus kuni<br />
seitse vaati. Igas talus leidus ka mitu lähkrit, pangesid ja veekanne ning pisikesi pütte,<br />
4 Leiu number AI 5456:784. Edaspidi on leidude numbritele viidatud ainult sulgudes oleva(te) või joone<br />
all asuvate alanumbri(te)ga.<br />
32
Change language