PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Uderna küla peremeest neljast on tulnud külla mujalt ja isegi üsna kaugelt:<br />
uustulnukad on pärit Saaremaalt, Kuramaalt ja Leedust. Seega saab kirjalike allikate<br />
põhjal öelda, et elu Udernas ei olnud Liivi sõja ajal sugugi stabiilne – välja vahetusid<br />
paljud külapered ja võib-olla isegi kõik neist. Arheoloogilist materjali ja eriti<br />
hoonealuseid ümbritsevate alade leiurohkust vaadates võiks pakkuda, et uustulnukate<br />
asumist külla ei saa alati seostada majapidamisseeria(te) katkemisega: tühja tallu<br />
asumine võib tähendada sõna-sõnalt sinna elama asumist. Kokkuvõttes muutsid Liivi<br />
sõda ja sellele järgnenud aeg tõenäoliselt põhjalikult Uderna külakogukondade<br />
koosseisu. Sellega seoses võisid oluliselt katkeda ja muutuda endised keskaegseid<br />
kohalikud traditsioonid. Arheoloogilises materjalis aga on sellist muutust raske leida.<br />
Siiski eristub varauusaja materjal keskaegsest kolmel viisil.<br />
Esiteks, kõik Uderna asulakoha kaevamistelt pärit relvaleiud ja kannused on pärit ajast<br />
enne 16. sajandit. Ainsana võib 16. sajandisse kuuluvaks või hilisemaks dateerida tange<br />
püssikuuli kinnihoidmiseks valamisel. Saab oletada, et relvaleidude kadumine on<br />
seostatav enam-vähem kesk- ja varauusaja piiril jõustunud talupoegade relvakandmise<br />
keeluga. Ilmselt oli viimast peale küla traditsioone ja kokkukuuluvustunnet hävitanud<br />
Liivi sõda lihtsam kehtestada.<br />
Teiseks kaovad peale 16. sajandit täpsemalt dateeritava leiumaterjali hulgast ehted.<br />
Ainuke hilisem ehe leidude hulgas on üks 18. sajandi sõrmus. Põhjus võib olla ehete<br />
varasemast erinevas ladestumises (ehk siis mitteladestumises) asula kultuurkihti. Miks<br />
see nii on, jääb lahtiseks küsimuseks.<br />
Kolmas muutus on ennekõike seotud külaelanike isiklike harjumuste muutusega. Nimelt<br />
ilmuvad Uderna leidude hulka valgest kaoliinsavist piipude katked, millest varasemad<br />
on pärit 17. sajandi I poolest ja keskpaigast. Piibukatkeid on asulakoha materjali hulgas<br />
kokku 36. Tundub, et Uderna elanikele meeldis suitsetada.<br />
16. sajandi lõpu ja 17. sajandi kirjalikest allikatest selgub, et Uderna külad kuulusid<br />
pikka aega erinevate mõisate alla. Üheks haldusüksuseks sulavad Uderna külad kokku<br />
tõenäoliselt 17. sajandi II poolel. Võimalik, et ühe ja ainsa Uderna küla teke seotud<br />
nende minekuga ühe ja sama, Uderna mõisa alla, millisel juhul kahe Uderna eraldamine<br />
kaotas mõttekuse. Uderna mõisa areng karjamõisast iseseisvaks mõisaks ja selle kasv<br />
94
Change language