PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabeli järgi tundub, et asulakoha keraamika jaguneb 13.-15. sajandite vahel üsna<br />
võrdselt. Sama võib tegelikult öelda varasema aja kohta, kuna tabelis määratud 11.-12.<br />
sajandi lihtkedrakeraamikale lisandub selleaegne käsitsikeraamika. 16.-18. keraamika<br />
rohkus viitab ilmselt keraamika varasemast ulatuslikumale kasutuselevõtule sel ajal.<br />
Erki Russow (2006, 205) on välja toonud linlaste tarbimisharjumuste muutumise 16.<br />
sajandi alguses, ning sellega seotud punase glasuurkeraamika kasutuselevõtu<br />
varasemast kordi suuremal hulgal. Kildude arvu järgi tundub võimalik, et selle protsessi<br />
mõjud jõudsid ka linnakultuurist suhteliselt kaugesse Uderna külla, ning tavaliseks<br />
muutus kasutada varasemast rohkem keraamilisi nõusid.<br />
Huvitav on see, et kahe killu all (1503) oli põhjamärk, mis sarnanes natuke rõngasristile<br />
(lisa 1, joonis 30). Põhjamärgid on kõige laiemalt levinud slaavi asustuse aladel ning<br />
nende põhilisteks motiivideks ongi ring ja rist. Neid on peetud meistrimärkideks või<br />
maagilisteks märkideks. Selliste tõlgenduste osas aga ei saa kindel olla, kuna<br />
põhjamärke leiab savinõukildudel üsna harva (Tvauri 2001, 108-110).<br />
Glasuuritud kedrakeraamika ja muu keraamika määramisel tuginesin Erki Russowi<br />
(2006) raamatule „Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.-17. sajandil“ ja samuti<br />
Andres Tvauri ja Romeo Metsalliku artiklile „<strong>Tartu</strong> pottsepa Johann Rehni töökoja<br />
(umbes 1684-1708) toodang“ (2007), kuna need andsid hea ülevaate tüüpilistest<br />
varauusaegsetest nõuvormidest ja nende välimusest. Lisaks sobis üks nõu servatükk<br />
(2241) täpselt J.Rehni toodetud nõu profiiliga (Tvauri ja Metsallik 2007, 175) ja veel<br />
paar tükki olid sarnased 8 . Lisaks servadele (4 kildu) ja jalgadele (23 kildu), mis kuulusid<br />
kindlalt graapenitele (ehk kolmjalgnõudele, kuidas keegi neid nimetab), leidus ka üks<br />
graapeni (või kolmjalgpanni) tõstenäsa (2242). Lisaks on suur osa ülejäänud kildudest<br />
tõenäoliselt pärit graapeni (või poti) külgedest või servadest. Vähem oli selle materjali<br />
hulgas angoobmaalinguga liudade või taldrikute kilde (18 kildu). Konkreetsemate<br />
arvudega ülevaade jääb siinkohal vajaka, kuna enamikku kirjeldatud rühma kuuluvaid<br />
kilde annaks kirjeldada „seestpoolt glasuuritud punasavikeraamika kild, 16.-18. sajand“<br />
ja seega ei oska seda rühma üksikasjalikumalt kirjeldada.<br />
8 370, 1320, 1747, 2164<br />
38
Change language