PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ühiskonda muutvad protsessid toimusid ka Uderna küla elanikega. Paraku ei saa<br />
staatust, nagu ka sugu või vanust, asulakohalt välja kaevata - selle kohta saab teha vaid<br />
erinevaid oletusi, võttes appi erinevaid allikaliike.<br />
Kirjalike allikate põhjal on talurahva eri kihte uurinud mitmed Eesti ajaloolased.<br />
Järgnevalt on ära toodud lühike kirjeldus talurahva sotsiaalse jagunemise kohta, mis<br />
põhineb Herbert Ligi põhjalikust 16. sajandi talurahva olukorda käsitlevast tööst (1961).<br />
16. sajandi ja eriti Liivi sõja eelne aeg on üldistuste otsimiseks hea, kuna paikneb keskja<br />
uusaja piiril ning sellest ajast pärit kirjalikud allikad näitavad seega erinevusi nii<br />
varasemast kui hilisemast perioodist. Järgnevas tekstis on nimetatud ajaperioodi<br />
talurahvaühiskonnas eristatud kihtide kirjelduste alusel tehtud mõningaid oletusi selle<br />
kohta, kuidas võiks vastavaid ühiskonnakihte eristada keskaegses ja võib-olla ka osas<br />
varauusaegses arheoloogilises külamaterjalis, ning kui palju on võimalik seostada neid<br />
eristusi Uderna materjaliga.<br />
4.2.2. Kõrgema staatusega külakogukonna liikmed<br />
Talupoegade ülemkiht Vana-Liivimaal jagunes kaheks klassiks, kes keskaja vältel<br />
staatustelt tasapisi teineteisele lähenesid. Nende nimetusteks on kasutatud termineid<br />
„maavaba“ ja „vabatalupoeg“. Tegu oli väikese hulga talupoegadega, kellel ei olnud<br />
adratalude koormiste- ja teokohustust. Maavabade näol oli tegu eestlastest<br />
väikeläänimeestega, kellel keskaja varasemal poolel olid tõenäoliselt ainult sõjalised<br />
kohustused, s.t. ratsateenistus. Seda ühiskonnakihti on peetud 13. sajandi<br />
koloniseerimiseelsete ülikute järeltulijaiks. Viimast arvamust toetab maavabade talude<br />
sage paiknemine külast väljas ja mõnikord endiste hilisrauaaegsete linnuste läheduses<br />
(Ligi 1961, 54). Ühiskonna muutudes keskaja lõpupoole vähenes aga vajadus<br />
ratsateenistuse järele sõjaretkedel, ning selle asendas rahalise maksu nõue. Maavabade<br />
jaoks oli kahtlemata tegu suure langusega ühiskondliku võimuvälja suhtelisel<br />
positsioonil. Enam-vähem võrdse sõjalise tegevuse võimaluse kaotamine on praktiliselt<br />
kogu poliitilise võimu kaotamine. Ei ole eriline üllatus, et sama ajaperioodiga saab<br />
seostada talupoegade relvakandmiskeelu algusaja. Võib väita, et relvakandmiskeeld ja<br />
selle järgimine viib talurahva justkui teise inimese liiki – kas on näiteks kaasaja<br />
inimesel lihtne kujutleda, et ühiskonna enamusel on ametlikult keelatud enesekaitse<br />
82
Change language