PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
on näha, et küla asustus on aja möödudes nihkunud oru lõunanõlvalt alla, põhja poole.<br />
Hilisrauaaega ja varakeskaega kuuluvad tõenäoliselt ka neli leidude kontsentratsiooniala<br />
ahjuvarede ümbruskonnas, mida võib seostada seal paiknenud eluhoonete ja<br />
majapidamistega. Leiutihedate alade ja kahel juhul ka neis alades mitme üksteise<br />
läheduses paikneva ahjuvare järgi võib oletada, et tegu on olnud<br />
majapidamisseeriatega, milles tõenäoliselt ühes või mitmes eluhoones elas mitu<br />
põlvkonda Uderna küla elanikke. Ahjuvarede arvu järgi saab oletada vähemalt nelja<br />
muinas- ja keskaegse majapidamise olemasolu, kus eluhoone(te) seinapalgid olid<br />
asetatud ilma vundamendita otse maapinnale. Leidude rohkus ning kuuluvus<br />
pikaaegsesse ajaperioodi näitab, et vähemalt kolm nimetatud majapidamistest on<br />
kasutusel olnud pikka aega. Leidude tiheduse järgi ahjuvarede ümbruses saab oletada, et<br />
igapäevatööd ning –tegevused eluhoones koondusid ahju ümbrusse. Seda kinnitab ka<br />
hilisem etnograafiline teave.<br />
Kesk- ja varauusaja vahetusse ja ka varauusaega võiks kunagise hoone tüübi ja<br />
leiumaterjali järgi dateerida Uderna II asulakoha esimese kivivundamendiga (maakoja<br />
tüüpi) eluhoone ja seal asunud majapidamiste jäänused. Hoone ümber asus 15 x 10<br />
meetri suurune väga leiurohke ala, kus paiknes võimaliku suvekoja jäänus, mitu<br />
kivistikku ja tumedat laiku. Hoone ja leiurohke ala paiknesid oru lõunanõlvalt 40.-50.<br />
meetri kaugusel oru põhja pool, umbes samal joonel ka tänapäeva Uderna külas asuvate<br />
taludega. Hoonet võiks leiumaterjali rohkuse ja pikaajalisele pidevale asustusele viitava<br />
leiumaterjali järgi pidada vähemalt adrataluniku perele kuulunuks. Samal joonel<br />
nimetatud maakojaga asus ka üks asulakohalt leitud kunagisele eluhoonele viitav<br />
ahjuvare. Kunagiste eluhoonete selline paiknemine annab ilmselt märku asustuse<br />
pikaaegsest püsivusest külas.<br />
Kirjeldatud hoonet saaks võrrelda samaaegse, tunduvalt väiksemate mõõtmetega ja<br />
leiuvaesema poolmaakojaga asula äärealal, mida saab pidada kehvikuelamuks. Hoonet<br />
võib pidada ka saunaks või sepikojaks selle asukoha ning ümbrusest pärit šlakileidude<br />
tõttu. Mitte ükski nimetatud funktsioonidest ei välista aga teisi.<br />
Hilisrauaajast (ja varakeskajast) pärit relva- ja ehteleide on Udernast rohkem kui<br />
keskaega dateeritavaid. Nimetatud aega kuuluvaid ehteid on kõigi dateeritavate<br />
ehteleidude hulgast 58% ja relvi vastavalt 62%. Relvade ja ehete osas on hilisrauaaja ja<br />
92
Change language