PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
„nivelleerumine“, nagu Herbert Ligi seda nimetas (1961, 321) on pikaajaline protsess,<br />
mille edasiviimises on suur osa sõdade tekitatud kogukondliku järjepidevuse<br />
katkestustel. Sõdadest enam aga võib pärisorjuse kinnistumise ja talurahva isiklike<br />
vabaduste järk-järgulise allakäigu põhjuseks pidada saksakeelse ülemkihi lakkamatuid<br />
pingutusi enda sotsiaalse ja poliitilise positsiooni parandamiseks võimuväljal. Sotsiaalne<br />
ebavõrdsus saab suureneda vaid siis, kui ühiskonna ülemkihiks pürgijad omandavad<br />
ebaproportsionaalselt suure erinevate kapitaliliikide koguhulga. Seega võib näiteks 18.<br />
sajandi II poole viinapõletamise ja turustamisega seotud mõisamajanduslikku<br />
murrangut, mis leidis aset peaaegu kohe pärast laastavat Põhjasõda, pidada tõelise<br />
ebavõrdsuse kinnistumiseks ja saksakeelse ühiskonnakihi suurimaks võiduks<br />
võimuväljal. Lõplikuks pärisorjastamiseks ei andnud alust niivõrd vallutuse ja<br />
koloniseerimise ajalooline fakt, vaid pigem võimaluse korral talurahva koormiste<br />
vähene, aga järk-järguline tõstmine ja isiklike vabaduste piiramine läbi sajandite, ehk<br />
teisiti sõnastatult, majandusliku ja poliitilis-sotsiaalse kapitali kogumine ja kasvatamine<br />
nn. Deutsch - klassi poolt. Eristus Deutsch vs Undeutsch iseenesest viitab sellele, kuidas<br />
koloniseerimise alguses võrdlemisi vaesel ja kireval „aadlil“ tuli omandada võimalikult<br />
suur võim ka kultuurilise ja sotsiaalse kapitali eraldamise ja monopoliseerimise teel,<br />
millega tõestada ja teha enesestmõistetavaks iseenese ühiskondlik domineerimine.<br />
Selles ei maksa näha etteaimatavat teadlikku protsessi, pseudoajaloolaste armastatud<br />
suurt vandenõud, vaid igati loomulikku ja loogilist ülemkihi püüet oma positsiooni<br />
parandada läbi majandusliku, sotsiaalse ja sümboolse eristumise ja eristamise.<br />
Talurahvale tõi see sajandite jooksul, eriti varauusajal, kui sõdade järelnähuna varasem<br />
kogukondlik korraldus täiesti segi löödi, kaasa üldise heaolu allakäigu, kaotamise<br />
peaaegu kõigil väljadel. Majanduslik ja sotsiaalpoliitiline olukord, mis oleks<br />
varakeskaja kogukonnale olnud talumatu ning toonud kaasa verise ülestõusu, võis 18.<br />
sajandi II poole talupojale tunduda isegi hea.<br />
Seega ei saa väita, et varakeskaegse, Liivi sõja eelse ja varauusaegse küla kogukonnas<br />
võib eeldada sarnaste sotsiaalsete kihtide ja nende arvulise jaotuse, ega isegi sarnase<br />
ühiskonna ja võimuvälja tajumise viisi olemasolu. Käesoleva töö eesmärki, Uderna küla<br />
võimalikult põhjalikku uurimist silmas pidades, tekib küsimus, millised võisid olla<br />
Uderna külakogukonna erinevad sotsiaalsed kihid, ning kas ja kuidas on neid võimalik<br />
näha ja eristada. Arheoloogilistel kaevamistel saadud leiumaterjal katab ju väga pikka<br />
perioodi hilisrauaajast varauusajani – aega, mil eelpoolkirjeldatud pikaajalised<br />
81
Change language