PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
39). Neist üks (130), kaunistatud pronksist vööpannal on eriti ilus (joonis 39). Samas ei<br />
saa neid kõiki tingimata rõivastuse juurde kuuluvaks pidada: suuremad raudpandlad<br />
võisid leida rakendust näiteks hobusevarustuse juures. Rõivastuse ja selle osade juurde<br />
võisid kuuluda veel pronksist noatupe ääris (220), pronksnaast (1057) ja<br />
pronksnaastu katke (1284).<br />
Saapakandmisele osutavad kontsarauad ja kontsaraua katke 17 . Lisaks on materjali<br />
juures üks võimalik kontsaraud (107), mis on nähtavasti tehtud õhukeseks kulunud ja<br />
ümber sepistatud hobuserauast 18 . Seda võib pidada huvitavaks näiteks esemete<br />
taaskasutusest.<br />
2.4. Relvakandmise ja ratsutamisega seotud leiud.<br />
13.-16. sajandil, niinimetatud Vana-Liivimaa keskajal, tuli vähemalt osadel Uderna<br />
täiskasvanud meestest olla vajadusel relvakandjad ja sõjamehed. Mis ajani oli talurahva<br />
hulgas olemas konkreetne sõjamehe staatus ja kohustus, on küsitav, kuid piiri võiks<br />
tõmmata, 16. sajandi ja ühtlasi Vana-Liivimaa keskaja lõppu, suurte muutuste perioodi<br />
ja relvakandmiskeelu üldiseks muutumise aega. Ka Uderna asula leiumaterjal sobib<br />
selle ajalise piiriga: seal on kokku viis 11.-16. sajandi relvaleidu ja kaks kannust.<br />
Relvaleidudest (lisa 1, joonis 26) on kaks nooleotsa katket (1017, 1924) dateeritavad<br />
11.-13. sajandisse, odaotsa katke (1627) 12.-13. sajandisse ja kahest<br />
ammunooleotsast (2070, 2080) üks 14. sajandi I ja teine 15. sajandi II poolde 19 .<br />
Ammunooleotste kohta peaks lisama 20 , et neid on leitud peaaegu kõikidest meie<br />
kaevatud kesk- ja uusaegsetest küladest (sealhulgas Lehmjast ja Olustverest). Ain<br />
Mäesalu arvamus 21 ammunooleotste kohta on, et need ei ole sattunud küladesse mitte<br />
sõjategevusega, vaid külaelanikud kasutasid ambe, ning et Eestis võisid ammud kuni<br />
relvakandmisõiguse äravõtmiseni 16. sajandil olla talupoegadel üsna tavalised.<br />
17 940, 1177, 1501, 1806<br />
18 Ain Mäesalu suuline kommentaar 12.04.2009.<br />
19 Ain Mäesalu suuline kommentaar 12.04.2009.<br />
20 Ain Mäesalu suuline kommentaar 12.04.2009.<br />
21 Ain Mäesalu suuline kommentaar 12.04.2009.<br />
46
Change language