PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Sõjategevus toimus kõige kauem Liivi sõja aastatel 1558 – 1583 (ehkki selles on pause)
ja häiris oluliselt talurahva igapäevaelu. Kuigi sõda ei haaranud elanikkonda kaasa nii
totaalselt ega kestnud pausideta nii pikka aega, kui hilisema aja sõjad, võis see mõjuda
väga laastavalt. Näiteks võib tuua 1558. jaanuaris Liivi sõja algust kuulutava venelaste
röövretke Tartu piiskopkonda, mille eesmärgiks oli kindlasti kohalike laostamine,
hirmutamine ja demoraliseerimine. Ta tegi suurt kahju selle tapmise, riisumise,
põletamise ja küüditamisega ilma mingisuguse liivimaalaste vastuhakuta; ja mida ta ei
saanud endaga kaasa viia vilja poolest, selle ta lihtsalt hävitas. Ta ajas loomad
hulgaviisi küünidesse ja põletas need siis maha loomadega tükkis (Russow 1993, 110).
Kuigi see on ainult üks näide, tabas sõja suur vapustus kindlasti nii tookord kui ka
hiljem otseselt maarahvast, kelle ebastabiilsed ilmast, mõisnikust ja muudest asjaoludest
niigi sõltuvad majanduslikud ressursid võidi täiesti hävitada.
Liivi sõjale järgnevate aastate revisjoniprotokollidest on sõja laastav mõju selgelt näha.
H. Rebase arvutuste järgi oli 1582. aastal Rõngu kihelkonna talude adramaadest tühjad
53% ja mõisaadramaadest 78,5%. 105 kihelkonna pere peale oli kokku kõigest 33
hobust ja 11 härga (Rebane 1938, 15). Uderna külades on 1585. ja 1586. aasta andmete
järgi tühje adramaid võrreldes kasutuses olevatega väga palju, üle 80% (Roslavlev
1970, 164 ja Roslavlev 1973, 309). Lisaks oli perede arv 1586. aastail väikseim, mis
Uderna külade kohta üldse teada (3 peret). Need andmed viitavad nii hävinud või
lahkunud peredele kui ka talude suutmatusele (sõjaeelset) maad üles harida. Sellise
suutmatuse põhjus aga oli sõjajärgses töökäte ja kariloomade nappuses. Uderna külade
peremeeste nimed vahetusid paari aasta jooksul peaaegu täielikult välja.
1601. revisjoniprotokollis on ära toodud perede ja adramaade arv Uderna külades. Selle
järgi oli Suur-Udernas pärast 1586. aastat tekkinud juurde vähemalt kaks peret. Kuna
adramaade arv oli jäänud peaaegu samaks, peavad need olema kas kuidagi ümber
jaotunud või oli uutel peredel väga vähe maad või polnud üldse.
Pärast 1601. aastat kaovad Uderna külad ja nende elanikud kirjalikest allikatest
järgmiseks kahekümne seitsmeks aastaks. Ajaloolised sündmused, mis nende ümber
toimusid, ei luba nende eluolu kohta sel ajal midagi head loota. 1602-1603 sõdisid
Liivimaa alal rootslased ja poolakad, ikaldus vili ning olid erakordselt külmad, nn.
väikese jääaja kõige karmimad aastad (Laur 1999, 47). Lisaks tabas Rõngu kihelkonda
60