PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Varauusaega puudutavaist allikatest toob Aadu Must välja ka seaduspära, mis ilmselgelt<br />
puudutab kultuurilise kapitali jagunemist hilisemas külakogukonnas. Nimelt on<br />
19. sajandi alguspoole personaalraamatutest, kus märkmed talupoegade hariduse kohta,<br />
näha, et paremad teadmised on (talu)peremeeste lastel (Must 2000, 121). Veel 18.<br />
sajandi Uderna kohta käivaist kirjalikest allikatest (vt peatükk 3 alapeatükk 4) aga ei näi<br />
sugugi, nagu oleks taluperede jaoks kultuuriline kapital selle hilisemas mõttes<br />
(kirjaoskus, usuõpetuse tundmine) olnud suure väärtusega. Seega pidi Uderna kesk- ja<br />
varasema varauusaja talupoegade kultuuriline kapital olema seotud kultuuri teiste<br />
väljendusvormidega – sõnalise rahvaloomingu hea tundmisega, teadmistega<br />
sünkretistlik-usulise tähtsusega rituaalide õige täitmise ja praktiliste tööoskuste hea<br />
valdamisega. Seega võis keskaegse Uderna taluperes hilisemast kõrgem eriline staatus<br />
olla elu jooksul nimetatud teadmised ja oskused omandanud vanemal põlvkonnal.<br />
Nende käes oli oluline kultuurilise kapitali hulk ja lisaks teadmine, kuidas seda edukalt<br />
ja praktiliselt rakendada. Tõenäoliselt ei saanud keskajal tekkida varauusajal võib-olla<br />
esinenud olukorda, kus koolihariduse kaudu ühiskondlikul tasandil kõrgema väärtusega<br />
kultuurilise kapitali omandanud noorem põlvkond omas teatud eelist ning jagas seda<br />
endast vanematega.<br />
4.2.4. Kogukonna vaesemad liikmed<br />
Külakogukonna kehvemasse kihti kuulusid uustalu rajajatest üksjalad. Nende<br />
majanduslik seisund oli adratalunikest tunduvalt kehvem ning koormised väiksemad.<br />
Üksjala talu majanduslik kandejõud ei pruukinud ulatuda isegi pooleni keskmise<br />
adratalu omast (Ligi 1961, 86). Üksjalad eristusid ülejäänud külakogukonnast ka<br />
seetõttu, et nende (rajatud) talud asusid külakogukonnast ja põlistaludest enamasti<br />
füüsiliselt eemal, näiteks metsamaal. Üksjalgade hulka võis sattuda vaesunud talupoeg,<br />
samuti võis adratalu tühjaks jäämise korral üksjalast saada selle peremees (Ligi 1961,<br />
87). Üksjalgade hulk Eesti mandrialal väheneb pärast Liivi sõda kiiresti. Tõenäoliselt<br />
toetasid mõisnikud majandusliku kasu huvides igati üksjalgade asumist tühjaks jäänud<br />
adrataludesse, või isegi sundisid üksjalgu ümber asuma (Ligi 1961, 92).<br />
Nendest eripäradest võib tuletada üksiku, aga selge erijoone. Endine üksjala talu, isegi<br />
kui ta asub hilisema, laienenud või ümber struktureerunud küla keskel, ei saa asuda<br />
86
Change language