28.01.2015 Views

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

külas. Kahvli ja lauanoa võiks dateerida kas 18. või 19. sajandisse. Samas ei saa väita,<br />

et enne 18. sajandi II poolt neid asulates üldse ei olnud: näiteks on Proosa asulakohalt<br />

leitud ka kaheharuline 17. sajandi kahvel (Vedru 1995, 30). Igal juhul aga (ja seda<br />

rohkem, mida varasemaks need leiud dateerida) on tegemist prestiižesemetega, mille<br />

omamise üle võis uhkust tunda ning kasutamist näiteks külalistele demonstreerida. Ei<br />

saa oletada, et need „tööriistad“ on kunagi kuulunud vaesemale ja viletsa staatusega<br />

külaelanikule või tema perele.<br />

2.1.6. Maaviljelus<br />

Viljalõikuseks on kasutatud sirpe, mida Udernast leiti koos sirbikatketega kokku<br />

üksteist 13 . Neist 2 tervet (539, 540) on dateeritavad 11.-13. sajandisse (lisa 1, joonis 34).<br />

Tegu on kaarsirpidega, mis hakkasid Eestis levima II aastatuhande alguses. 1991. aasta<br />

andmetel oli selliseid sirpe, mis pärit ajavahemikust II aastatuhande algusest 13.<br />

sajandini, leitud Eestist kokku üheksast kohast (Laul ja Tõnisson 1991, 83). Tundub, et<br />

viljalõikuseks eelistati sirpe - Udernast on leitud ainult üks vikatikatke (982). See katke<br />

on väga väike, umbes 3 sentimeetrit pikk, ja seetõttu jääb vikati täpsem kuju teadmata.<br />

Leiumaterjali hulgas on ka sahatera tükid (1200).<br />

Maaviljelusega seotud leidude juures võib välja tuua ka andmed Udernast leitud<br />

kultuurtaimede jäänuste kohta. Asulakoha arheoloogilise kultuurkihi paleobotaanilise<br />

analüüsi tegi Kersti Kihno (2000). Selle järgi leiti kultuurtaimedest rukki, nisu, odra ja<br />

kaera teri. Kõik viljaterad, mis leiti, olid söestunud. Kõige enam leidus nisu ja rukist,<br />

kuid mõned terad ka harilikku otra ja kaera. Enamik teraviljaleidudest saadi kaevandi<br />

lõunapoolsemast osast, kus ka arheoloogiline materjal oli rikkalikum. Teistest<br />

söödavatest taimedest leiti vaarika ja kitsemuraka seemneid. Leiti ka köömne seemneid,<br />

mida kasutati maitsetaimena. Väike leidude arv aga ei luba kinnitada, et antud asulas oli<br />

neid seemneid selleks otstarbeks kogutud (Kihno 2000, 4-5).<br />

13 104, 273, 539, 540, 679, 695, 727, 750, 871,1523<br />

40

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!