PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Adramaarevisjonide protokolle, mis põhinevad Poola ja Rootsi ajal korraldatud<br />
revisjonidel, leidub rohkem. Neis leidub erinevat liiki teavet. Lisaks teadmistele küla<br />
perede arvu ja nende maade hulga kohta, võib neist leida ka täpsemat teavet pererahva<br />
ja nende majapidamise kohta (perepoegade ja –tütarde ning sulaste arv, loomad,<br />
koormised, pere päritolu – kas tegu on külla asunud uustulnukatega). Uderna küla kohta<br />
on erinevaist aastaist pärit adramaarevisjonide protokollides eri hulgal infot, millest on<br />
rohkem kirjutatud järgnevates alapeatükkides.<br />
Peresid üksikasjalikumalt puudutavate dokumentide hulka kuuluvad kirikuraamatud.<br />
Meetrikaraamatutes on kirjas sünnid (ristimised), abiellumised (laulatused) ning surmad<br />
(matused). Uderna küla kohta on varaseim sarnane dokument aga alles aastast 1802<br />
(EAA. 1264. 1. 244) ja selle alusel saab teha vähe oletusi 18. sajandi I poole külaelanike<br />
kohta. Varasemaid meetrikaraamatuid ei saa aga võtta väga täpsete allikatena, kuna<br />
vähemalt 18. sajandi II pooleni on võimalik, et suur osa lapsi (surnud või tapetud<br />
väikelapsed) maeti ristimata ning surnud külakalmesse õpetaja teadmata.<br />
Ajalises läbilõikes saab öelda, et Uderna asustuse kohta ajaloolise aja esimesel kahel<br />
sajandil - 13. sajandi vallutusjärgsest ajast 15. sajandi keskpaigani – kirjalikku infot<br />
peaaegu pole. Siiski võib seda piirkonda puudutavaks üldiseks taustinfoks lugeda<br />
Henriku Liivimaa kroonikas (HLK) oleva teabe 13. sajandi I poole Ugandi maakonnast<br />
selle jagamise kohta kihelkondade kaupa <strong>Tartu</strong> piiskopi läänimeeste vahel. Uderna ala<br />
saab HLK järgi seostada ehk juba 13. sajandi I veerandi lõpust Tiesenhausenite<br />
suguvõsaga, kelle käes oli 16. sajandi lõpuni või 17. sajandi alguseni Väike-Uderna küla<br />
28 . Värvikat taustainfot Liivi sõja aegsete sündmuste kohta <strong>Tartu</strong> piiskopkonnas ning<br />
nende mõju kohta maarahvale leiab Balthasar Russowi Liivimaa kroonikast.<br />
Täpsem teave Uderna külade kohta pärineb rohkem kui sajand hiljem kirja pandud<br />
Poola-aegsetest revisjoniprotokollidest (Roslavlev 1970, 1973). Neist leiab esmakordse<br />
info Uderna külades elavate perede kohta. 1585.-1588. dokumentides on ära toodud<br />
Uderna külade kuuluvus, peremeeste nimed, talude kasutuses olevate adramaade ja<br />
28 Ka Väike-Uderna esmamainimine 1449. aastal on seotud selle läänistamisega Tiesenhausenite<br />
perekonna allvasallile (Liv- Est und Kurländisches Urkundebuch 10. köites 1449. aastal Väike-Uderna<br />
(Dorf Lutke-Uderna, Klein-Uddern) (LUB X, 426-427). 1486 on LUB-is esmakordselt mainitud ka<br />
Uderna mõisat (Westermann 1985, 614).<br />
56
Change language