PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Põhjasõjale järgnevaid kogu Eestile iseloomulikke ühiskondlikke muutusi on näha ka<br />
18. sajandi II poolde ja hilisemasse aega dateeritavas Uderna leiumaterjalis. Esiteks on<br />
tõenäoliselt sellest ajast pärit kahvel ja lauanuga Lisaks fajansstasside tükkidega<br />
osutavad need ilmselt 18. sajandi II poolel alguse saanud talurahva vaimse ja<br />
materiaalse kultuuri muutumisele ka omaaegses Uderna külas. Sellistest leidudest oleks<br />
justkui näha püüd uuendada materiaalset kultuuri, kasutades igapäevasest erinevaid, uut<br />
liiki ja tõenäoliselt kasutajate heale majanduslikule järjele ja pere kõrgele staatusele<br />
osutanud esemeid. Pere heale järjele võiks osutada ka tõenäoliselt lapsele ostetud<br />
linnukujuline savivile. Ainuke Uderna „hariduslik“ leid on tõenäoliselt samast ajast<br />
pärit krihvli katke.<br />
Neile esemetele lisaks on ka kõik peale ühe asulakohalt leitud müntidest pärit 18.-19.<br />
sajandist ja neist omakorda vaid üks 18. sajandi I poolest. See tähendab, et Udernas<br />
hakati 18. sajandi II poolest senisest kordi enam kasutama münte – või, teisiti<br />
sõnastades, et Uderna külla jõudis sel ajal müntide igapäevane kasutamine rahana.<br />
18. sajandi I poolest on Uderna elanike kultuuri- ning vaimuelu kohta rohkem kirjalikke<br />
allikaid. Nende ilmumine on seotud Rõngu kirikuõpetaja Theophilius Eichleri<br />
ametisseasumisega 1717. aastal. Tema kirjapandu jätab kogu Rõngu kihelkonna<br />
talupoegade kohta mõnevõrra kehva mulje. Kirikuõpetaja kaebab talupoegade rumaluse,<br />
halva kirikuskäimise ja ihnuse üle. Sellest ajast on pärit ka tõenäoline esimene Rõngu<br />
kihelkonna talupoja suusõnaline tsitaat. (Olevat neidki, kes pole õpetajale üldse midagi<br />
maksnud. Neilt köstriga nõudmas käies, üteldud õpetajale lausa näkku: „Minna ei olle<br />
igganes masnu“.) Lisaks kahtlustab Eichler, et talupojad matavad surnuid „võssa“.<br />
Uderna kohta täpsemalt on teada, et sealsed talupojad olevat kirikuõpetajale kõige<br />
rohkem võlgu. Kohtuprotokollides ja peamiselt õpetaja Eichleri kirjapandud<br />
pahategijate loeteludes on Uderna talupoegade süüks pandud eranditult amoraalsusega<br />
seotud patutegusid. Tõenäoliselt näitab see erinevusi kirikuõpetaja ning külakogukonna<br />
poolt heaks arvatud moraalistandardites.<br />
18. sajandi II poolest on teada esimene märge Udernas asunud kooli kohta: 1765. aastal<br />
asutatakse mõisakool, kus õpib 12 last. Üldisel kultuurilisel taustal võib oletada Uderna<br />
elanike haridusvõimaluste paranemist ning kristliku kultuuri olulisemat omaksvõttu 18.<br />
sajandi II poolest.<br />
96
Change language