PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

dateeritav joonis, millel kujutatud nähtavasti sarnase pilli mängimist (Уртан 1970, 226-
227). Hilisemast ajast ja Eestist on kaks keskaegset kitse või lamba sääreluust vilepilli
teada Lihulast. Vilepille on leitud ka Tartust ja Tallinnast (Luik 2005, 318). Teiste
vilepillide leiukohtade kontekstis on Uderna vilepill oma ümbruskonnas, agraarses maaasulas,
võrdlemisi ebatavaline leid.
Uderna vilepill on katkine: see on murdunud nii huulikupoolsest kui ka teisest otsast.
Vilepilli sõrmeavadest ülalpool on näha kergeid lõikejälgi ja vilepilli tagakülje alumises
otsas paari millimeetri sügavune lõikejälg. On võimalik 34 , et katkist vilepilli on üritatud
parandada, kuid see tegevus on pooleli jäänud. Võib-olla aga on vilepilli tagakülje
lõikejälg pärit üritusest teha sinna sõrmiseauk, millega tegija miskipärast lõpuni ei
jõudnud.
Peaks ära mainima ühe otseselt „haridusliku“, tõenäoliselt hilisemaaegse leiu Udernast:
tumeda kivist krihvlikatke. Krihvlite katkendeid on leitud Tallinna dominiiklaste
kloostri kultuurkihist (seal asus 16.-18. sajandil linnakool), kuid laiemalt tulid tahvlid ja
krihvlid Eesti koolides kasutusele alles 19. sajandi keskpaigas (Vedru 1995, 33).
4.1.3. Uderna vanainimesed
Suurt roll laste õpetamisel ja kasvatamisel on tõenäoliselt olnud vanainimestel, kes ei
jõudnud enam teha tööd nii intensiivselt kui peremees ja –naine ning teised nooremad
kodakondsed. Võimalik, et kõrgesse vanusesse jõudnud inimene oli liiga nõrgaks ja
haigeks jäänud, et üldse tööjõuna arvestatav olla. Ometi olid vanurid olulised targemad
(või vähemalt elutargemad) talupere liikmed, kes olid oma elu jooksul kõige rohkem
näinud ja teinud. Vanainimesed võisid olla talupere laste peamised hoidjad ja
kasvatajad, kes õpetasid neile õigeid tegutsemisviise ja kombeid ning vajalike tööde
tegemist. Täies tööjõus pereliikmetel oli vaja teha palju töid ja omada palju erinevaid
oskusi, milliste lastele õpetamiseks pere noorematel liikmetel võib-olla aega nappis.
Tuleb meeles pidada, et kogu kirjeldatud ajaperioodi vältel, aja möödudes üha enam, ei
teinud talupere tööd üksnes ainult endale: suur hulk tööjõudu ja kuni veerand töö
produktidest tuli anda mõisale, midagi vastu saamata. Lisaks ei olnud talumajapidamine
34 Suuline kommentaar Heigi Luigelt 2.04. 2009.
77