PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Relvad ja ratsutamisega seotud
esemed
38%
62%
11.-13.saj.
13./14.-16.saj.
Joonis 4. Relvade ja ratsutamisega seotud esemete ajaline jagunemine.
Ehteid ja relvi on Uderna leiumaterjali hulgas rohkem keskaja algupoolel, vähem
keskaja lõpus ning hoopis napilt varauusajal. Keraamika ja teiste leidude hulga järgi aga
on näha, et varauusajal jätkus Udernas intensiivne elutegevus. Leidude jaotumist
võrreldes tundub, nagu oleksid asula elanikud võrreldes hilisrauaajaga jäänud keskajal
ja eriti varauusajal vaesemaks. See mulje sobib ühest küljest üldise ajaloolise taustaga,
kuna läbi keskaja suurenesid pidevalt talupoegade koormised ja hääbusid vallutuseelsed
klassivahed. Teisalt, pidades silmas dateeritud esemete väikest koguhulka üldisest
leiumaterjalist, võib mulje olla petlik. Lisaks sellele jääb lahtiseks ehete nappuse põhjus
varauusaja leiumaterjalis.
2.5. Kokkuvõte
Uderna II asulakoha kaevamiste leiumaterjalis on näha paljud külaelanike tööd ja
tegevused. Nendega seotud leiud, millest enamikku täpselt dateerida ei saa, osutavad
puu-, naha- ja sepatööle, maaviljelusele ja karjakasvatusele, tekstiili tootmisele ja
töötlemisele ning toiduainete tootmisele, säilitamisele ja tarbimisele külas. Leiumaterjal
aga ei jaotu proportsionaalselt neile tegevustele kulunud aja ja ressurssidega. Näiteks
saab tuua hilisema etnograafilise informatsiooni järgi inimeste igapäevaelus palju aega
ja tööd nõudnud puutöö ja tekstiilitöötluse, mis on kogu leiumaterjali hulgas esindatud
väheste leidudega, samas kui toiduainete töötlemise ja säilitamisega seotud savinõukilde
on asulakohalt leitud rohkem kui 11 000. Hävinud tekstiilid ja puuesemed võisid aga
53