PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
samuti külades tühjalt seisvate adramaade hulk. 1592. aastal leiab andmeist lisaks<br />
adramaade arvule ja peremeeste nimedele teavet ka taludes olnud loomade ning<br />
inimestest kodakondsete kohta. Kirjas on talude hobuste, härgade, lehmade ja sulaste<br />
arv. Dokumentide hulgast leiab ka poolakeelseid mõisakirjeldusi, kuid Uderna mõisa<br />
nende hulgas ei ole.<br />
17. sajandist on võrreldes nii varasema kui ka hilisema perioodiga rohkem infot Uderna<br />
külade ja mõisa kohta. Erandiks on 1601. aastast pärit revisjoniprotokoll (Roslavlev<br />
1970), kus on kirjas vaid külade omanikud ning perede arv külades. Väike- ja Suur-<br />
Udernat on nimetatud Rannu kihelkonna alla kuuluvateks mõisateks. (Verlehnte<br />
Gueter: Grossuddern – Gerd Donhoff, Kleinuddern – Caspar Tiesenhausen (Roslavlev<br />
1967, 82). Nende selline paiknemine ja mõisateks nimetamine on aga tõenäoliselt<br />
eksitus – 1601. revisjoni materjal on kogutud sõjaaja tingimustes ja pole kõrge<br />
usaldusväärsusega (Liitoja-Tarkiainen 2000, 37). Järgnevaist, 1628. aasta<br />
revisjonimaterjalidest (Das Dorpater Land 1624/1627 – Hefte zur landeskunde<br />
Estlands, Heft 1) leiab lisaks esimesele Uderna mõisa kirjeldusele teavet Suur-Uderna<br />
küla elanike kohta. Lisaks peremeeste talude suurusele adramaades on loetletud ära peres<br />
olevad härjad, hobused, lehmad, tütred, pojad, lambad ja sead. Sellele järgnevas<br />
revisjoniprotokollis aastast 1638 on lisaks muule infole Uderna perede kohta (kariloomad,<br />
töötegijad) esmakordselt loetletud talude koormised, nii viljakümnis kui ka perede poolt<br />
tehtava teotöö hulk (LM, 87-88). Lisaks on seal ära toodud vanuselt teine<br />
olemasolevatest Uderna mõisa kirjeldustest.<br />
Lisaks revisjonimaterjalidele leidub Eesti Ajalooarhiivis mitmeid otseselt või kaudselt<br />
Uderna küladesse puutuvaid säilikuid. 1684. aastast on pärit Uderna mõisa<br />
kirjeldusraamat (EAA. 308.6.282.), kust leiab üheteistkümne peremehega Udderna<br />
Külla, endise Suur-Uderna. Samast aastast on pärit ainuke kaart, mille peal on olemas<br />
Uderna talud, ehkki ilma nimedeta (EEA. 308.2.92). Paraku ei ole õnnestunud kaarti ja<br />
kaardikirjeldust omavahel kokku viia. Lisaks on Uderna küla asetus näha 1695 aastast<br />
pärit piirkonnakaardilt (EAA. 308.2.70).<br />
Uderna mõisa säilinud dokumentide kogu pärineb 17.-18. sajandist ja kajastab peamiselt<br />
mõisa omandiküsimusi (EAA. 567.3.59). Uderna mõisa kirjeldust ega kaarti ei<br />
õnnestunud nimetatud perioodist leida, ehkki mõisa omandiküsimusega seostuvad<br />
57
Change language