PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

allapoole. Osa leide võib olla pärit mitmetest kivilademetest, mis võisid olla niiske maa
täitmiseks tekitatud (Lang ja Ligi 1989b, 17).
Oru alanõlval, oru põhjast 25 m lõuna poole jääv ala oli täis erinevas suuruses kive, mis
konstruktsioone ei moodustanud, välja arvatud kaks lõikuvat põlenud kivide rida nõlva
põhjaosas, umbes 15 meetri kaugusel päris oru põhjast. Neist üks oli 5 ja teine 3 meetrit
pikk.
1.2.7. Objektide ajaline jaotumine 14 C analüüsi tulemuste järgi
Uderna II asulakoha arheoloogiliselt uuritud objektide ajalise jaotuse kohta võivad
(nähtavasti segatud) leiumaterjalist enam selgust tuua radiosüsinikanalüüsi tulemused.
Neid on alljärgnevalt kirjeldatud kokkuvõtlikult. Lisaks sellele on kõik tulemused ära
toodud allolevas tabelis 1. Söeproovide analüüsi tulemused on märgitud ka joonisele 13.
Kaks erinevaist kohtadest pärit söeproovi andsid väga varase tulemuse, 5.-7./8.sajandi.
Need tulemused pärinevad III (proovid nr 7, 8, 10) ja V ahjuvarede lähedusest (proov nr
11), kuid pole kooskõlas leiumaterjaliga, ning seega ei saa neid ahjuvaredega otseselt
seostada.
Kaevandi lõunaosast, I ja II ahjuvarede lähedusest, pärineb kokku 6 söeproovi (proovid
nr 1-6), mis andsid tulemuseks 10.-12. sajandi.
45.-50. meetrit kaevandi lõunapiirist põhja poole on VI ahjuvare juurest saadud kaks
13.-14. sajandisse kuuluvat (proovid nr 12, 13) ja ahju lähedalt tumedas laigus asunud
kivilasust üks 15.-17. sajandisse kuulunud dateering (nr 17). Päris kaevandi idaservas
IV ja V ahjuvaredega samal joonel asunud tumedas mullas asunud kivilasust saadi kaks
söeproovi (nr 21 ja 22), mis andsid tulemuseks 15. sajandi II poole kuni 17. sajandi.
Kivivundamendiga maakoja lähedal asunud kivilasust on pärit üks 13. sajandisse
kuulunud radiosüsiniku dateering (nr 15). Lähedalasuvalt suvekoja asemelt võeti üks
söeproov, mille tulemus oli 15.-17. sajand (nr 20). Suveköögi müüri lähedal, sellest
põhja pool, asus võimalik tuhaauk, mille dateering paigutas selle ajavahemikku 17.
24