PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis

More documents

Recommendations

Info

Vahed külakogukonna liikmete vahel olid vähemalt keskaja alguses kindlasti väga suured. Neid staatusevahesid peaks teatud piirides olema võimalik näha ka arheoloogilises materjalis. Peamisteks eristuspõhimõteteks võiks olla majapidamiste materjal: selle rikkus või vaesus, pikaajalisus või lühiajalisus, majapidamise asukoht ning suurus võrdluses teiste küla elamutega. 89
Kokkuvõte: Uderna läbi aja Käesoleval töös sai otsitud vastust erinevatele küsimustele: kas ja kuidas on Uderna II asulakoha arheoloogiliselt kaevatud alal võimalik eristada majapidamisi Kuidas saab kirjaliku ja arheoloogilise allikmaterjali analüüsi põhjal kirjeldada kunagist külakogukonda Kuidas muutus Uderna leiumaterjal läbi sajandite Need küsimused said ka vastused. Uderna II asulakoha kunagine külarahvas on selles töös loodetavasti saanud oma näo ja iseloomu, nii palju, kui on olnud võimalik neid talle anda. Selgunud on erinevad tööd ja tegevused - puutöö, nahatöö, sepatöö, tekstiilitöötlus, toiduainete töötlemine ja tarbimine ning maaviljelus - mis täitsid külakogukonna liikmete igapäevaelu. Etnograafiline teave osutus leiumaterjali käsitlemisel eriti oluliseks, kuna vaid selle alusel saab teha oletusi viimase representatiivsuse kohta, ehk näha seda, palju aega ja jõudu mingi tööliik võttis külaelaniku elust. Nagu selgub, ei pruugi töö ja selle produktide suur hulk arheoloogilises leiumaterjalis näha olla. Erinevate allikaliikide alusel saab oletusi teha ka selle kohta, milliseid töid tegid Udernas mehed ja naised, ning missugune roll oli pere igapäevaelus vanuritel ja lastel. Arutelu neil teemadel täidab siinkirjutaja arvamuse kohaselt hästi töö eesmärgi anda võimaluse korral kunagistele Uderna küla elanikele ja nende tegevustele isikupära. Leiumaterjali suhtelisele järjepidevusele vaatamata on kirjandusest ning kirjalikest allikatest näha, et Uderna külakogukonna koosseis muutus sõdade, epideemiate ja näljahädade tagajärjel põhjalikult. Saab välja tuua kirjalike allikate erilist väärtust arheoloogilise allikmaterjali kestvuse hindamisel. Näha on, et kesk- ja varauusaegsele külakogukonnale olulist mõju avaldanud ning selle koosseisu muutnud sündmused ei pruugi arheoloogilises materjalis kuigi hästi näha olla. Võttes abiks kirjalikud allikad, kujuneb pilt, kus Uderna elanike elukeskkond ning kogukond näiteks Liivi sõja tagajärjel mitmeid kordi järsult muutub. Seades neile võrdluseks arheoloogilise allikmaterjali, on aga näha küla enda märkimisväärne püsimajäämise jõud ning kestvus läbi aja. Kokkuvõttes saab öelda, et kirjalikud allikad annavad väga suure panuse tervikpildi loomisse kesk- ja varauusaegse Uderna külaelanike elust. 90
Page 1 and 2:
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND
Page 3 and 4:
4.1.1. Uderna täiskasvanud mehed j
Page 5 and 6:
Varasema perioodi hooneid ning ahje
Page 7 and 8:
asulakoha leiumaterjalist ja uuritu
Page 9 and 10:
murranguga ning samaaegse kristliku
Page 11 and 12:
1.1. Uderna asula suurus ja läbi k
Page 13 and 14:
kivilasuga, milles oli üksikuid ki
Page 15 and 16:
intensiivne kultuurkiht (Lavi 1993,
Page 17 and 18:
leitud 13. sajandi alguse suitsutub
Page 19 and 20:
1.2.3. Ahjud ja võimalikud majapid
Page 21 and 22:
2) Järgmine, samuti põhja-lõunas
Page 23 and 24:
1.2.5. Teesillutis ja teejäljed Or
Page 25 and 26:
allapoole. Osa leide võib olla pä
Page 27 and 28:
1.3. Uderna majapidamiste järjepid
Page 29 and 30:
oletusi. Teine kivivundamendiga hoo
Page 31 and 32:
Tulekivileide oli kokku 99; nende h
Page 33 and 34:
Pigem võib arheoloogilisest leiuma
Page 35 and 36:
2.1.2. Nahatöö Nahatööl, ja kin
Page 37 and 38:
lihtkedrakeraamika ja glasuuritud k
Page 39 and 40: Tabeli järgi tundub, et asulakoha
Page 41 and 42: külas. Kahvli ja lauanoa võiks da
Page 43 and 44: 1327 1870, ühekopikane 274 1896, p
Page 45 and 46: äärmuslikes vormides (väga pikka
Page 47 and 48: 39). Neist üks (130), kaunistatud
Page 49 and 50: kuna jala minek oli häbiasi (ERK,
Page 51 and 52: pooleks murdunud, ning murdekoht on
Page 53 and 54: on pärit varauusajast, saab ehete
Page 55 and 56: olla külaelanike igapäevaelus pal
Page 57 and 58: Adramaarevisjonide protokolle, mis
Page 59 and 60: dokumendid jätkuvad üsna katkemat
Page 61 and 62: Sõjategevus toimus kõige kauem Li
Page 63 and 64: 3.4. Kirjalikud allikad Uderna kül
Page 65 and 66: umbes kaks kolmandikku (Laur 2000,
Page 67 and 68: Udernas Rusoyo Pertemis = Pertemis
Page 69 and 70: külaelanike koormised 32 ning lisa
Page 71 and 72: 17. sajandi allikate järgi võib k
Page 73 and 74: Kohtutoimikuid ja pahategijate loet
Page 75 and 76: 4. Uderna elanikkonna sotsiaalne st
Page 77 and 78: on lapse elukeskkonnaks tema enda p
Page 79 and 80: majanduslikult täiesti iseseisev:
Page 81 and 82: õiguste olemasolu sajanditepikkuse
Page 83 and 84: ühiskonda muutvad protsessid toimu
Page 85 and 86: osutavad relvade kasutamisele ning
Page 87 and 88: Varauusaega puudutavaist allikatest
Page 89: leiumaterjalist kuidagi otsida. Teg
Page 93 and 94: on näha, et küla asustus on aja m
Page 95 and 96: Uderna küla peremeest neljast on t
Page 97 and 98: Põhjasõjale järgnevaid kogu Eest
Page 99 and 100: Kasutatud allikad ja kirjandus. Kas
Page 101 and 102: Konsa, Marge 2007. Valter Langiga U
Page 103 and 104: Lavi, Ain 1997. Asulakohad 13.-17.
Page 105 and 106: Peets, Jüri 2007. Weapons and edge
Page 107 and 108: Vedru, Gurly 1999. Värtnakedrad Ee
Page 109 and 110: LUB X - Liv- Est und Kurländisches
Page 111 and 112: The topics of household archaeology
Page 113 and 114: Modern Period. The collected materi
Page 115 and 116: Lisa Joonis 1. Uderna II asulakoha
Page 117 and 118: Ligikaudne kaevandi ala Joonis 3. 1
Page 119 and 120: Joonis 5. Esimese hoonealuse fotopl
Page 121 and 122: Joonis 7. Savitihendite levik kaeva
Page 123 and 124: 1 - hoone nr 1. Selles VII ahjuvare
Page 125 and 126: Joonis 11. Teine hoonealus, III kor
Page 127 and 128: Joonis 15. Šlaki levikukaart kaeva
Page 129 and 130: Joonis 17. III ahjuvare. Vaade põh
Page 131 and 132: Joonis 20. Ahjuvare V , vaade ida p
Page 133 and 134: Joonis 23. Ida-lääne suunaline ki
Page 135 and 136: Joonis 27. Leiud. (1068, 1675, 1830
Page 137 and 138: Joonis 30. Põhjamärgiga savinõuk
Page 139 and 140: Joonis 34. Leiud (540, 695, 679, 53
Page 141 and 142:
Joonis 36. Leiufotod.(419, 300, 627
show all

PDF file &#40;4 MB&#41; - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis