PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

mõisakirjelduse järgi saab 1625. aastal mõisa enesele Christopher von Guenterberg
(Rootsi sõjaväe teenistuses olev baltisakslane, major Güntersberg). Uderna mõisa kohta
on seal esmakordselt kirjas, et enne oli tegu Kavilda mõisa karjamõisaga (Roslavlev
1965, 153). Güntersberg, mõisakirjelduse järgi, „võtab enesele“ Binsky poolt
mahajäetud mõisa ja hiljem arvatakse see tema palgast maha 30 (Roslavlev 1965, 153).
Güntersbergide suguvõsaga on Uderna mõis seotud peaaegu kogu käsitletava (18.
sajandi II pooleni) perioodi lõpuni: 18 sajandil, pärast Güntersberge, läheb mõis abielu
kaudu Reutz`ide perekonna kätte, kelle käes see on 18. sajandi lõpuni, mil nad rendivad
seda Diedrichs`ide perekonnalt (EAA. 567.3.59).
Mõis ise on 1627. aastal väike ja vilets – tundub, et kirjeldaja on üritanud seda lausa
rõhutada. Härrastemaja oma kahe toaga on vaevalt et enam kui talupojahütt (mis on
tegelikult igati tüüpiline 17. sajandi mõisale), selle lähedal kaks kinnikasvanud tiiki (so
gantz unrein), ja veel, viimaks, metsa on vähe 31 (Roslavlev 1956:153). Mõisa küladeks
on peale Suur-Uderna nimetatud veel Paster Kuella, Puddiwer ja Illewest.
Aastast 1686. on teada, et Uderna mõis langes ühes teiste Rõngu kihelkonna mõisatega
reduktsiooni alla (EAA. 567.3.59). 17. sajandi lõpupoolel olid Rootsi riigi sõjalised
kulutused palju kasvanud, ning läänistatud maade tagasivõtmine aitas suurendada riigi
sissetulekuid. Lisaks andis riigi maavalduse suurenemine majandusliku kapitali
absolutistlikule võimule, mida Rootsi suurriigis üritas kehtestada 1672. aastal troonile
asunud Karl XI. Liivimaa aadlit tabas reduktsioon raskemalt kui Eestimaa oma. Esmalt,
1684. aastal, võeti Liivimaal tagasi rootsi kõrgaadlile annetatud maavaldused. See
reduktsiooni esimene laine puudutab ka Uderna mõisa. Hiljem, 1688. aastal jätkus
reduktsioon Liivimaa aadlikele kuulunud mõisais. Nende maavaldusest läks riigi kätte
30 Anno 1625 hatt Guenterberg den Hoff allsbald einbekommen, da er den wenig Zehenden undt Hofes
Gebew so der Pohle Marczin Binsky nachgelassen zu sich
genohmmen, das ist ihm, wie sie vorgeben, an seiner Besoldung abgekuertzet worden (Roslavlev 1965,
153).
31 Ist nur eine halbe Meille in die Lenge undt ¼ in die Breite. Auf der Hoffstette stehett eine Herberge mit
2 Cammeren. 1 Richge, 1 Stahll, 1 Badtstuben, 2 Kleet. 3 gegrabene Teiche so gantz unrein. Hatt eine
stehende See Harwe Jerw. 1 Muehlstete Laywaka Wessky. Eine Belche Helwa Jeggi scheidet Odenpoehe
unnd Techelfer. Hatt gantz gringe Lande. Wuelttnuesse ist nicht mehr alss nur Brenholtz (Roslavlev 1965,
153).
63