PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kohtutoimikuid ja pahategijate loetelusid on ka teiste külade kohta ja kokkuvõttes ei<br />
paista Uderna tegelikult nende hulgast eriti silma.<br />
Mitmed Uderna inimeste kohta olemasolevad teated puudutavad abielurikkumisi ja<br />
vallaslapsi, ning suur osa neist on pärit kirikuõpetaja Eichleri sulest. Need probleemid<br />
leidsid lahenduse ja kohtumõistmise kohalikul tasandil. Näib, et vallaslaste tegemine ja<br />
muud amoraalsed ettevõtmised ei tundu külaelanikele säärased patuteod, kui õpetaja<br />
Eichlerile. Samas, ehk näitab selline kirjelduste hulk Uderna ja ka teiste Rõngu<br />
kihelkonna külade elanike omavahelisi halbu suhteid, pealekaebamist ja püüdu näiteks<br />
abielurikkumisi vältida – lõppude lõpuks pidi kirikuõpetaja kõigist neist patutegudest<br />
kellegi käest teada saama. Sarnane pahategude nimekiri on ka teistel küladel – asi on<br />
seega pigem kirjutajas kui külaelanikes.<br />
Hariduse andmine lastele läheb Rõngu kihelkonnas vahelduva eduga, kuid pigem<br />
kehvasti kui hästi. 1690. aastast on teada, et Rõngu kirikumõisas asutatakse kool, mille<br />
õpetajaks saab umbes kahekümneaastane B.G. Forseliuse õpilane Ignatsi Jaak (Rebane<br />
1938, 19). Seda kooli aga ei saa otseselt seostada Uderna külade lastega, kindlasti mitte<br />
suurema osaga neist, kuna laps lasti sellel ajal kooli ennekõike viimase häda korral –<br />
ning 1700. aastal alanud Põhjasõda tegi kõigile haridusvõimalustele pikaks ajaks lõpu.<br />
18. sajandi II poolest on teada esimene märge Udernas asunud kooli kohta: 1765. aastal<br />
asutatakse mõisakool, kus õpib 12 last (Rebane 1938, 25). Üldisel kultuurilisel taustal<br />
võib oletada Uderna elanike haridusvõimaluste paranemist ning kristliku kultuuri<br />
olulisemat omaksvõttu alates 18. sajandi II poolest.<br />
3.7. Kokkuvõte<br />
Kaasaegse Uderna küla minevikku puudutavat teavet leiab erinevaist allikaliikidest,<br />
mille alusel Eesti maarahva ajalugu tavaliselt uuritakse. Uderna ala 13.-18. sajandit<br />
puudutavaist kirjalikest allikatest saab mainida kolme 17.-18. sajandi kaarti, Uderna<br />
mõisa dokumentide kogu, erinevate 16.-17. sajandi adramaarevisjonide protokolle ning<br />
samast ajast pärit mõisa kirjeldusraamatut. Lisaks on säilinud üks 18. sajandi I poole<br />
vakuraamat, ning ära peaks tooma ka ühe 19. sajandi päris algusest pärit kirikumeetrika.<br />
72
Change language