PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

3. Kirjalikud allikad Uderna küla kohta
3.1. Allikaliigid
Eesti 13.-18. sajandi külaajaloo peamisteks allikateks on arhiivides leiduvad ja
publitseeritud eri liiki dokumendid – kartograafilised materjalid, mõisadokumendid,
vakuraamatud, adramaarevisjonide protokollid, meetrikaraamatud ja koguduste
personaalraamatud ning kohtutoimikud.
Olemasolevad kartograafilised materjalid pärinevad enamasti 17. sajandi lõpust või
hilisemast ajast. 17. sajandi lõpu kaardid on seotud Rootsi katastridokumentide
koostamisega, milliste loomise süsteem kujunes Rootsis välja 17. sajandi I poolel.
Uderna küla on näha kahel rootsiaegsel kaardil, millest on pikemalt juttu käesoleva
peatüki alapeatükis 3.
Eesti Ajalooarhiivis on säilinud üle saja mõisaarhiivi (sh Uderna oma), mis sattusid
sinna 1931.-41. aastate baltisakslaste Saksamaale ümberasumise ajal. Mõisaarhiivid
võivad sisaldada väga erineval hulgal ja sisuga dokumente, mille sisu võib olla nii
majanduslikku laadi kui ka kultuuriajaloolise väärtusega. Üldiselt hoidsid
mõisnikepered dokumente väga hoolikalt alal – Aadu Musta sõnade järgi sisendasid
mitmesugused tiitliõiguse revisjonid, reduktsioonid ja restitutsioonid balti aadlikesse
suure lugupidamise arhiivide ja ametlike paberite suhtes – keegi ei või teada, kus ja
millal neid veel vaja võib minna! (Must 2000, 170-172). Uderna mõisa arhiiv (EAA.
567.3.59) on paraku võrdlemisi väike, sisaldades enamasti omandiküsimust puudutavaid
dokumente alates mõisa minekust Güntersbergide pere valdustesse.
Külarahva koosseisust annavad aimu vakuraamatud ja adramaarevisjonide protokollid.
Vakuraamatutesse on alates 16. sajandist kirja pandud kõik talu külad koos neil lasuvate
erinevate koormistega (Must 2000, 228). Uderna küla kohta sisaldab teavet kahjuks
ainult üks säilinud vakuraamat, mis on pärit aastast 1721 (EAA.567.2.381).
55