PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ugandi maakonna (1215. aastal ristitud) rahvas osa 1222.-1224. aasta ülestõusust ja on<br />
seega „ristiusku reetnud“ (Rebane 1938, 6-7). Sõjategevusele ja röövretkedele järgnes<br />
endisest tugevam sõjaline ja halduslik kontroll endiste vastuhakkajate üle ning Ugandi<br />
haldamine jagati nelja vasalli vahel, kelle hulgas on mainitud piiskop Hermanni<br />
õemeest Engelbert Thisenhusenit (Engelbert von Tiesenhausen) ja Johannes Dolenist<br />
(Johann von Dolen). Mõlemale läänistati üks tolleaegne kihelkond (HLK 1982, 253).<br />
Tiesenhausenite näol on tegu üldse väga eduka suguvõsaga, keda saab seostada<br />
(muuhulgas) tulevase Uderna alaga juba alates 13. sajandist. Hiljem on Tiesenhausenite<br />
suguvõsa käes ka lähedaste Konguta ja Kavilda linnused ja läänid (Rebane 1938,7).<br />
H. Rebane (1938, 7) on siiski pakkunud, et Uderna kuulus 13. sajandi alguses hoopis<br />
Johann von Doleni valdustesse, millist oletust aga ei oska kuidagi hinnata. Samas pakub<br />
H. Rebane ka, et veidi hiljem, 14. sajandil, oli Teedla koos Väike-Kirepi ja Väike-<br />
Udernaga Konguta Tiesenhausenite lääni osa, Suur-Uderna ala koos Uderna mõisaga<br />
Kavilda Tiesenhausenite lääniks 29 . Eri osi neist valdustest läänistati omakorda<br />
allvasallidele. 1449. aastal oli Tiesenhausenite allvasalliks, kelle käes on Väike-Uderna,<br />
Hans Lowe (Rebane 1938, 10). Üldiselt saab vähemalt Väike-Uderna küla pidada<br />
sellele suguvõsale kuulunuks vähemalt 15. sajandist 16. sajandi lõpuni või 17. sajandi<br />
alguseni.<br />
1486 on esmakordselt mainitud Uderna mõisa (Westermann 1985, 614), kuid rohkem<br />
teavet sellest perioodist nimetatud mõisa kohta pole. Hilisema info põhjal saab oletada,<br />
et mõis tekkis Kavilda karjamõisana (Roslavlev 1965, 153).<br />
3.3. Kirjalikud allikad Uderna külade kohta Liivi sõjast Poola aja<br />
lõpuni<br />
Periood Liivi sõja algusest Poola aja lõpuni (1558-1625) kestis umbes kolme<br />
inimpõlvkonna jagu, ning enamik sellest paistab silma kui Uderna ümbruse ja üldse<br />
Liivimaa jaoks vilets ja vaenulik aeg, tõenäoliselt süngeim peale 13. sajandi alguse<br />
koloniseerimist. Selle võiks jagada kaheks: sõjategevuse perioodid kogu käsitletud<br />
ajavahemiku vältel (1558-1582, 1600-1603 ja 1617-1625) ja rahuajad nende vahel.<br />
29 Ei selgu aga, millistele allikatele ta seda oletust tehes toetub.<br />
59
Change language