PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

murranguga ning samaaegse kristliku kultuuri olulisema juurdumise ning harituse
leviku tõttu. Eraldi alapeatükis on analüüsitud allikates leiduvat teavet Uderna
külarahva kohta 16.-18. sajandil. Viimaseks on käsitletud Uderna elanike vaimuelu
puudutavaid teateid kirjalikest allikatest (18. saj. algusest), ning arutletud, mida nende
kohta arvata võib.
Töö neljandas peatükis on analüüsitud Uderna külaelanike sotsiaalset struktuuri.
Lähtealuseks on kirjalikest allikatest teadaolevad vanuselised ja soolised rühmad –
eristatud on täiskasvanud mehed ja naised, lapsed ja vanurid, ning kogukondlik staatus
– eristatud on külakogukonna võimalikud eri staatusega kihid. Kui võimalik, on kõiki
neid gruppe üritatud seostada arheoloogilise leiumaterjaliga või tehtud oletusi, millise
materjaliga neid seostada võiks. Külakogukonna erinevate staatuste otsimises on
alustekstina kasutatud ennekõike Herbert Ligi käsitlust Eesti kesk- ja varauusaegse
maarahva erinevaist sotsiaalsetest kihtidest. Lisaks on kasutatud sotsioloog Pierre
Bourdieu teost „Praktilised põhjused. Teoteooriast.“. Bourdieu on
humanitaarvaldkonnas väga populaarne ning oluliseks peetud sotsioloog. Tema
ühiskonda käsitlevate teooriate laialdasem kasutamine annaks palju juurde sidusama
tõlgenduse loomisele kesk- ja varauusaegse külakogukonna uurimises nii arheoloogilise
kui ka kirjaliku allikmaterjali alusel. Külakogukonna sotsiaalse struktuuri ja kihistumise
uurimine üheaegselt nii kirjalike kui arheoloogiliste allikate alusel annab võimaluse
näha iga kesk- ja varauusaja küla materjali uuel, huvitaval moel.
8