PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
lihtkedrakeraamika ja glasuuritud keraamika. Neid rühmi saab üldjoontes pidada<br />
ajaliselt üksteisele järgnevaks.<br />
Kõige vähem leidus Uderna asulakoha kaevandis käsitsikeraamikat - kokku 758 kildu.<br />
Leidus vähemalt 27 kiilapinnalise keraamika külje- ja 9 servakildu. Arvuliselt kõige<br />
rohkem oli Uderna materjali hulgas lihtkedrakeraamikat – 7985 kildu. Glasuuritud ja<br />
päris uusaegset keraamikat (nt üksikud fajansstasside tükid) oli kokku 1449 kildu.<br />
Umbes 8% kildude koguhulgast (895 kildu) olid nii väikesed ja murdunud, et neid ei<br />
saanud arvata ühegi alla eelpoolnimetatud kolmest rühmast. Samuti olid 1230 kildu<br />
(ehk veidi üle 10%) nii väikesed ja murdunud, et neid ei saanud seostada ühegi nõu<br />
osaga. Ülejäänud keraamika hulgas leidus kõige rohkem kilde nõu külgedest (7492),<br />
märksa vähem oli kilde servadest (1347) ja kõige vähem põhja- (318) ja põhjaservade<br />
kilde (134, eelneva 318 hulgas). Selle alusel võib ehk teha oletuse, et anumate põhju või<br />
alumist osa, kui see terveks jäi, on peale nõu katkiminekut veel millekski kasutatud.<br />
Selle oletuse poolt räägib asjaolu, et enamik säilinud suuremaid põhjaserva kilde<br />
koosnevad suuremast külje- ja väiksemast põhjatükist. See jääb aga siiski oletuseks,<br />
mille kinnitamiseks oleks vaja rohkem teada nõude purunemise ja võimaliku<br />
taaskasutuse viisist (kas taaskasutamisel oleks üldse mõtet olnud) ja sellest, mis tegurid<br />
mõjutavad lihtkedrakeraamika edasist lagunemist püsiva intensiivse maaviljeluse poolt<br />
mõjutatud alal, nagu Uderna ja suur osa teisi Eesti asulakohti.<br />
Kedrakeraamika määramisel võtsin üheks aluseks Andres Tvauri (2000) esitatud<br />
loodevenepärase lihtkedrakeraamika rühmad ja kasutasin ka Tvauri kirjeldusi<br />
varasematest Eesti rauaaja muististes esinevatest loodevenepärase lihtkedrakeraamika<br />
rühmadest (2001, 98-112 ja 2005). Täiesti üks-ühele olemasolevat tüpoloogiat aga<br />
kasutada ei saanud, kuna Udernas leidus suhteliselt palju kilde, mis sobisid välimuselt<br />
enam-vähem 3:3 ja 4:1 rühma vahele (serv oli keeratud nõu siseküljele 4. rühma<br />
pottidega sarnaselt, kuigi vähem, kuid meenutas kujult rohkem 3:3 rühma). Andres<br />
Tvauri sõnul 7 on tegu üleminekuvormi, vahepealse variandiga nende kahe rühma vahel.<br />
See rühm oli vaja eraldi välja tuua, kuna teda ei saanud paigutada ei 3:3 ega 4:1 alla ja<br />
7 Andres Tvauri suuline kommentaar jaanuaris 2009.<br />
36
Change language