PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
olla külaelanike igapäevaelus palju suurema praktilise ja sümboolse tähtsusega, kui<br />
näiteks leiumaterjalis hästi säilinud keraamika ja ehte(katke)d. Seega saab<br />
arheoloogilisest materjalist küll otsida külaelanike igapäevategevuse eri liike, kuid<br />
nende täpsemaks ette kujutamiseks on vaja appi võtta hilisemad etnograafilised allikad.<br />
Nende ja arheoloogilise leiumaterjali alusel tekib ülal ära toodud loetelu Uderna külas<br />
13.-18. sajandil tehtud tööde kohta ja täpsem kujutluspilt erinevate tööde tähtsusest ja<br />
neile läinud ajakulust. Seda ei tohiks aga näha kui tööde „normi“, mida järgisid iga 13.-<br />
18. sajandi Uderna majapidamise elanikud, pigem kui tegevuste loetelu, mille<br />
toimumisest külas nimetatud ajavahemikul on kindlaid märke. Samuti ei tohiks<br />
hilisemate etnograafiliste allikate alusel teha normaliseerivaid oletusi tööjaotuse kohta<br />
keskaja taluperes ega perekonnaliikmete võimalike tegevuste ja staatusvahekordade<br />
kohta nende vanuse ja soo järgi.<br />
Dateeritavate leidude ja keraamika koguhulgast kuulub umbes 20% hilisraua- ja<br />
varakeskaega, 20% hilisemasse keskaega ning 60% varauusaega, ning. Erinevusi on<br />
näha ehete ja relvade eristamisel. Peaaegu kõik ehted ja relvad kuuluvad ajavahemikku<br />
hilisrauaajast keskaja lõpuni. Selle põhjusteks võib pidada külarahva vaesumist,<br />
erinevaid leiumaterjali ladestustingimusi või ka omaaegseid ühiskondlikke protsesse<br />
(näiteks relvakandmiskeelu levik ja mõju) või sündmusi (näiteks sõda).<br />
54
Change language