PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
õiguste olemasolu sajanditepikkusel iseenda seaduslikkuse ja õiguste olemasolu<br />
veendumuse sissejuurutamise tööl (2003, 132-141). Ei maksa kahelda, et keskaja ja<br />
varauusaja kestes suurenes ennekõike saksakeelse ülemkihi valduses olev kirjeldatud<br />
kapitalide koguhulk. Sellest hoolimata ei olnud vähemalt keskaja maarahvas sugugi<br />
ühetaoline hall mass. Külakogukonna siseste sotsiaalsete positsioonide ning kapitali<br />
liikide tervik võis olla vägagi kirev. Seega tuleks erinevaid sotsiaalseid positsioone<br />
otsida ka selleaegsest arheoloogilisest materjalist. Alljärgnevalt on tehtud mõningaid<br />
oletusi, kuidas seda teha saaks.<br />
4.2.1. Staatused ja positsioonid külakogukonnas<br />
Kihistumine on olemas igas kogukonnas ning sotsioloogid kasutavad selle mõõtmiseks<br />
erinevaid kriteeriume. Järgnevalt on kirjeldatud kuut mõõdet, mille alusel sotsiaalseid<br />
kihte tavapäraselt eristatakse.<br />
Esimene selline mõõde on elukutse prestiiž. Näiteks võib kõrgem prestiiž olla<br />
valitsemise, majanduse või sõjaväega seotud elukutseil.<br />
Teine kriteerium on võim. Ivar Aimre on võimu osa ühiskonnas sõnastanud nii:<br />
Seaduslik võim ja võimelisus saavutada eesmärke sotsiaalses süsteemis vastandub<br />
mitteseaduslikule võimu omamisele. Võimu puhul ühinevad legaalne ja illegaalne<br />
aspekt, samuti funktsionaalne ja düsfunktsionaalne roll kõigis sotsiaalsetes süsteemides.<br />
Igas ühiskonnas on mõnel staatusel suur võim, teistel on see aga äärmiselt tühine.<br />
Võimu hulga järgi saab erinevad staatused paigutada stratifikatsioonisüsteemi.<br />
Sissetulek ja varandus ning võimalused koguda rikkust kapitali näol on ühiskonnas väga<br />
erinevad. Samuti on erinevad ühiskonnaliikmete võimalused omandada haridust ja<br />
teadmisi. Ühiskonniti võib staatust määrata ka religioosne kuuluvus ning sugulusgrupid<br />
ning etnilised grupid (Aimre 2001, 238-239).<br />
Keskaja talurahva erinevatest sotsiaalsetest kihtidest ning nende vahel olevaist<br />
erinevustest on Eesti ajaloo alastes töödes mitmeid kordi kirjutatud (nt Ligi 1961, ETA,<br />
Palli 1997). Läbi keskaega ja varauusaega hõlmanud aastasadade talurahvas ühtlustub ja<br />
seda endiste paremate ja viletsamate staatuste kadumise tõttu läbi perede kogukondliku<br />
ja ühiskondliku tõusu või languse. Talurahva erinevate staatuste ühtlustumine,<br />
80
Change language