PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
asulakoha leiumaterjalist ja uuritud objektidest. Kirjeldatud on hooneid, mille<br />
analüüsiga on selles töös edasi tegeletud. Artiklites olevat keraamika protsentuaalset<br />
jaotust ei ole käesolevas töös kasutatud, kuna sai tehtud eraldi keraamika analüüs.<br />
Kasutatud on artiklites ja aruandes ära toodud esemematerjali ja 14 C dateeringuid.<br />
Mõningate leidude dateeringud ja otstarbe määratlused muutusid või täpsustusid<br />
võrreldes aruandes ja artiklites ära toodutega.<br />
Uderna II asulakoha kaevamistelt pärit arheoloogiline materjal ning uuritud objektid<br />
annavad väga huvitavat ja rikkalikku infot osa kohta kunagisest külast. Samas ei saa<br />
väita, et nende alusel saab kirjeldada kogu kunagist küla või selle struktuuri. Selleks on<br />
(hoolimata kaevamiste suurest mahust) läbi uuritud liiga väike osa asulakoha<br />
ulatuslikust kultuurkihist. Kirjalikud allikad, mida on üsna palju, annavad Uderna külast<br />
kui tervikust ülevaatlikuma pildi, kuid nende ajaline jaotumine on väga ebaühtlane ning<br />
on sajanditepikkuseid perioode, millest ei leidu ühtki Uderna küla täpsemalt kirjeldavat<br />
allikat.<br />
Eraldi tähelepanu on pööratud võimalike omaaegsete majapidamiste määratlemisele,<br />
ning nende järjepidevuse küsimusele. Arutelu teoreetiliseks aluseks on kasutatud<br />
mõningaid kogumikus „The Archaeology of Household Activities“ välja toodud<br />
majapidamisarheoloogia põhimõtteid. Majapidamine on asulate arheoloogilises<br />
uurimises äärmiselt oluline kui väikseim sotsiaalne üksus külas. Eesti arheoloogilise<br />
leiumaterjali kontekstis võiks väita, et majapidamise näol on tegu ühe talu ja selle<br />
abihoonetega, kus pererahva elutegevus igapäevaselt toimus. Majapidamine on lisaks<br />
elukohale ka esmatasandi tootmis- ja tarbimisüksus, mille liikmete vahel olid jaotatud<br />
erinevad rollid ning tööülesanded. Arheoloogilise leiumaterjali uurimises on oluline, et<br />
majapidamise leiumaterjal võib kirjeldada seal elanud perede käitumist väga pika aja<br />
vältel. Seega annab arheoloogilises materjalis leiduvate majapidamiste uurimine<br />
võimaluse näha senisest selgemalt nii läbi sajandite kestnud traditsioone kui ka muutusi<br />
materiaalses kultuuris. Majapidamiste eristamine leiumaterjalis on üks selle töö<br />
eesmärke. Selle temaatikaga pole Eesti kesk- ja varauusaegsete külade uurimises eriti<br />
tegeletud. Samas annab majapidamiste eristamine ja üksikasjalikum uurimine<br />
kahtlemata palju juurde iga arheoloogiliselt uuritud kesk- või varauusaegse küla<br />
leiumaterjali terviku ning üksikosade tõlgendusele.<br />
6