28.01.2015 Views

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

asulakoha leiumaterjalist ja uuritud objektidest. Kirjeldatud on hooneid, mille<br />

analüüsiga on selles töös edasi tegeletud. Artiklites olevat keraamika protsentuaalset<br />

jaotust ei ole käesolevas töös kasutatud, kuna sai tehtud eraldi keraamika analüüs.<br />

Kasutatud on artiklites ja aruandes ära toodud esemematerjali ja 14 C dateeringuid.<br />

Mõningate leidude dateeringud ja otstarbe määratlused muutusid või täpsustusid<br />

võrreldes aruandes ja artiklites ära toodutega.<br />

Uderna II asulakoha kaevamistelt pärit arheoloogiline materjal ning uuritud objektid<br />

annavad väga huvitavat ja rikkalikku infot osa kohta kunagisest külast. Samas ei saa<br />

väita, et nende alusel saab kirjeldada kogu kunagist küla või selle struktuuri. Selleks on<br />

(hoolimata kaevamiste suurest mahust) läbi uuritud liiga väike osa asulakoha<br />

ulatuslikust kultuurkihist. Kirjalikud allikad, mida on üsna palju, annavad Uderna külast<br />

kui tervikust ülevaatlikuma pildi, kuid nende ajaline jaotumine on väga ebaühtlane ning<br />

on sajanditepikkuseid perioode, millest ei leidu ühtki Uderna küla täpsemalt kirjeldavat<br />

allikat.<br />

Eraldi tähelepanu on pööratud võimalike omaaegsete majapidamiste määratlemisele,<br />

ning nende järjepidevuse küsimusele. Arutelu teoreetiliseks aluseks on kasutatud<br />

mõningaid kogumikus „The Archaeology of Household Activities“ välja toodud<br />

majapidamisarheoloogia põhimõtteid. Majapidamine on asulate arheoloogilises<br />

uurimises äärmiselt oluline kui väikseim sotsiaalne üksus külas. Eesti arheoloogilise<br />

leiumaterjali kontekstis võiks väita, et majapidamise näol on tegu ühe talu ja selle<br />

abihoonetega, kus pererahva elutegevus igapäevaselt toimus. Majapidamine on lisaks<br />

elukohale ka esmatasandi tootmis- ja tarbimisüksus, mille liikmete vahel olid jaotatud<br />

erinevad rollid ning tööülesanded. Arheoloogilise leiumaterjali uurimises on oluline, et<br />

majapidamise leiumaterjal võib kirjeldada seal elanud perede käitumist väga pika aja<br />

vältel. Seega annab arheoloogilises materjalis leiduvate majapidamiste uurimine<br />

võimaluse näha senisest selgemalt nii läbi sajandite kestnud traditsioone kui ka muutusi<br />

materiaalses kultuuris. Majapidamiste eristamine leiumaterjalis on üks selle töö<br />

eesmärke. Selle temaatikaga pole Eesti kesk- ja varauusaegsete külade uurimises eriti<br />

tegeletud. Samas annab majapidamiste eristamine ja üksikasjalikum uurimine<br />

kahtlemata palju juurde iga arheoloogiliselt uuritud kesk- või varauusaegse küla<br />

leiumaterjali terviku ning üksikosade tõlgendusele.<br />

6

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!