PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

äärmuslikes vormides (väga pikkade ja suurte rullotstega) ainult Eestis (Kirme 1986,
11).
Hilisrauaajast või varakeskajast on pärit kaks 11.-13. sajandi pronksspiraalsõrmust
(211, 1247), üks kolme ja teine nelja traadikeeruga (lisa 1, joonis 36). Spiraalsõrmused
on tavalisim sõrmuseliik Lõuna-Eesti kesk ja varauusaja materjali hulgas, ning Uderna
asulakoha sõrmused on tehtud 11.-13. sajandile ja Lõuna-Eestile tüüpiliselt ümmarguse
lõikega traadist (Valk 1991, 186). Dateerida ei saa kolme lihtsat pronksist vitssõrmust
(350, 1511, 1782). Traadist keeratud sõrmuse katke võib olla pärit 12.-14. sajandist
(1671). Suur hõbedast harisõrmus (1781) (lisa 1, joonis 37) on sõrmustest ja üldse
leitud ehteist hiliseim ja pärit ilmselt 18. sajandist. Sellised sõrmused on Eestis eriti
levinud 18.-19. sajandil (Valk 1991, 192).
Uderna asulakohalt on leitud kokku üheksa ripatsit ja ripatsikatket, millistest suur osa
kuulub aega 13. sajandini. Nende hulgas on 11.-13. sajandi ristikujuline pronksripats
(133) (lisa 1, joonis 36). Ristikujuline ripats sarnaneb üsna täpselt Villevere kivikalmest
leitud ripatsile (Selirand 1974, tahvel XXXIII, joonis 7). Tegu on valatud kühmukestega
kaunistatud ristripatsiga, milliseid aastaks 1969 oli Eestist leitud 21. Sellised ripatsid on
levinud Loode- ja Kirde-Venemaal, Baltimaades ja Põhja-Euroopas (Selirand 1974,
151). Lisaks sellele on leidude hulgas väike trapetsikujuline pronksripats (1380) (lisa 1,
joonis 27), mis on dateeritav 11.-13. sajandisse (Ланг и, Лиги 1990, 435) ja sarnaneb
ripatsitele, mis olid kinnitatud lamendatud otstega kaelavõrude külge. Sellised
kaelavõrud sarnanevad Lätist latgalite alalt leitutega ja on ilmselt nende eeskuju järgi
Eestis valmistatud. Enamik neist kaelavõrudest on pärit 11.-12. sajandist ja enamik neist
on leitud Kagu-Eestist (Selirand 1974, 138-139).
Varasematest leidudest on huvitav ka pronksist 12.-13. sajandi S-kujulise ripatsi katke
(153) (lisa 1, joonis 36). See on lõunapoolseim Eestist leituist: sellised ripatsid ja
rihmakeeled olid levinud peamiselt Lääne-Eestis ja Saaremaal (Luik 1999, 115) ja neist
enamiku saab dateerida 11.-13. sajandisse. Nende hulgast täpsemalt dateeritavad
ripatsid on pärit 12. sajandist või 13. sajandi algusest (Luik 1999, 124). Ripats on
kaunistatud silmakestereaga ja erinevalt enamikust selletaolistest ripatsitest on tal
ornament ainult ühel küljel. Kuna ripatsi murdunud otsa sisse on tehtud auguke, saab
arvata, et seda on purunemise järel edasi kasutatud (Luik 1999, 118). Paljud Eesti S-
44