PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1327 1870, ühekopikane<br />
274 1896, poolekopikane<br />
2.3. Ehted ja rõivastusega seotud esemed<br />
2.3.1. Ehted<br />
Uderna naiste omaks saab pidada helmeid, mida on asulakohalt kokku leitud viis (lisa<br />
1, joonised 27, 31-33): poolik helesinine (värvitud) helmes (1618), poolik klaashelmes<br />
(948), kvartsiidist helmes (1675), suur kiltkivist või mäekristallist helmes (1886), väike<br />
tumesinine klaashelmes (1889) ja klaashelmes (1447). Helmed olid armastatud ehted<br />
juba muinasajal. Neid kanti kaelakeedes ja kasutati tikandeis. Uderna helmed peale<br />
väikeste helesinise (1618) ja tumesinise helme (1889) on suuremad ja seega tõenäoliselt<br />
pärit kaelakeedest. Helmed on olnud väärtuslik ehe ka varauusajal, mida tõestavad juba<br />
17. sajandist pärit kirjalikud allikad. Nende alusel on Ants Viires (2006b) kirjutanud 18.<br />
sajandi Põhja-Eesti talurahvakaubandusest ja helmeste väärtusest. Ta toob muuhulgas<br />
välja, et eriti väärtuslik rõivas oli alates 17. sajandist kantud kitsas seelik (ümbrik),<br />
mille allääres oli lai pisikestest mitmevärvilistest klaaspärlitest (kudrustest) tikandiga<br />
riideriba (kudrustükk). Rõiva väärtus on näha sellest, et tihti on kudrustükk koos<br />
ümbrikuga (või ka ainult kudrustükk) kaupmehele pandiks antud. Kuigi need andmed<br />
pärinevad Põhja-Eestist, ei saa arvata, et Lõuna-Eestis helmed vähem väärtuslikud<br />
oleksid olnud. Nimelt töötas <strong>Tartu</strong>s kirjalike allikate järgi 17. sajandil mitu spetsiaalset<br />
kudruste valmistajat, kelle eestikeelne ametinimetus (Kudersep, Kuddrosep jms) viitab<br />
A. Viirese arvates sellele, et kudruseid tehti peamiselt eestlaste tarbeks (Viires 2006b,<br />
194-196). Lisaks on talurahvakaupmeeste kaupade loeteludes 18. sajandist üles<br />
märgitud suurel hulgal pärleid (suuremad helmed), mis olid enamasti klaasist ja sinist,<br />
kollast, valget, musta, pruuni, rohelist või kirjut värvi (Viires 2006b, 202).<br />
Kõige arvukamalt esindatud ehteliik asulakoha leiumaterjalis oli käevõrud ja<br />
võrukatked (lisa 1, joonised 27 ja 36). Neist kaheksa olid pronkskäevõrude katked 14 ja<br />
14 23, 300, 527, 1000, 1444, 1582<br />
42
Change language