PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

1602. aastal katk (Rebane 1938, 16). Sõjategevus Liivimaa alal jätkus 1611. aastani.
Kõikide nende kurbade sündmuste mõju kohta Uderna piirkonnas pole otseseid
andmeid, kuid võrdluseks võib tuua teate 1613. aastast Rõngu naaberkihelkonna, Rannu
kohta, et see oli rahvast peaaegu lage (Rebane 1938, 16). 1625. aastal Rootsi aja
algusesse jõudnud Suur-Udernas on 1601. aastal loetletud üheksa pere asemel alles
kolm.
Uderna mõisa kohta infot ega otsest viidet sellele Liivi sõja järgsest perioodist pärit
allikates ei ole, kuigi teavet leidub Uderna külade omanike kohta. Külad on mainitud
Kavilda mõisa all - tõenäoliselt saab selle faktiga seoses oletada hilisemat teavet Uderna
mõisa varasemat teket Kavilda karjamõisana. Poola-aegsete allikate järgi olid Uderna
külad kahe poola aadliperekonna käes ja seda tõenäoliselt vähemalt aastail 1588-1625.
Uderna külade omanikena (nimetatud 1588 Rannu mõisa all) on mainitud Wolskit ja
tema tütremees Binskit (Volsky, Sbinsky). (Roslavlev 1973, 234 ja 1965, 153) Nii Suur-
Uderna kui Väike-Uderna küla kuulusid poolaaegsete revisjonimaterjalide järgi (info
aastaist 1585 kuni 1592) Kavilda mõisa alla, välja arvatud 1588. aastal, mil nad on
loetud Rannu mõisa alla (Roslavlev 1970, 164 ja 1973, 234, 319, 388). 1601. aasta
revisjoni teistsugustest andmetest ja nende võimalikust ekslikkusest on aga juttu eespool
olevas allikate kirjelduses.1627. aastal mainitakse Uderna mõisa maha jätmist Binsky
poolt ja võiks eeldada, et vahepeal on karjamõisana (taas)tekkinud Uderna mõis ise ning
et vähemalt üks Uderna küladest, tõenäoliselt Suur-Uderna, mida juba varem on
seostatud Kavilda Tiesenhausenitega, kuulus selle alla.
Huvitav fakt on see, et enam kui sajand hiljem, 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses,
on Uderna mõisa maakeelse nimena ära toodud Pinske või Pinski mõis ja Suur-Uderna
küla nimetatud veel 1804 kirikuraamatus (EAA.1264.1.244) Pinske / Pinski Uderna.
Seda nime annab tõenäoliselt seostada poolaaegse omaniku Binskiga.
61