PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
majanduslikult täiesti iseseisev: vaja oli ka vahetada oma toodangut näiteks<br />
hädavajaliku raua ja soola vastu. See tähendab, et hoolimata pühadest ja pühaks<br />
peetavaist päevadest, mil tööd ei tehtud või tehti vähem, oli tööjõulistel täiskasvanutel<br />
vaja teha väga palju ja rasket tööd, mis tublisti kärpis laste õpetamiseks või nendega<br />
tegelemiseks leiduvat aega ja ilmselt ka kannatust. Vanainimeste rolli selles osas ei saa<br />
alahinnata ja nende olemasolu ei tohiks unustada.<br />
Uderna arheoloogilise allikmaterjali kohta peab siiski ütlema, et vanainimestega ei saa<br />
(või ei oska) siinkirjutaja mingeid kindlaid esemeid seostada. Seda saab seletada<br />
faktiga, et tegu oli lõppude lõpuks täiskasvanud inimestega, kes tegid jõudumööda<br />
tavalisi töid. Kui nad muutuste ajajärgul käitusid erinevalt nooremaist põlvkondadest,<br />
omasid teistsugust vaimset kultuuri või kasutasid noortest erinevaid esemeid, pole see<br />
arheoloogilises leiumaterjalis eristatav: viimane on piiritletav sajandite, mitte<br />
põlvkondade ajavahemikus ja näitab põlvkonna lõikes püsivust enne muutumist. Siiski<br />
on kahtlemata vajalik nad eraldi sotsiaalse grupina välja tuua, kuna Uderna küla taludes<br />
olid nad kahtlemata olemas ja täitsid oma staatusele ja rollile vastavaid ülesandeid.<br />
Loodetavasti saab tulevikus teha nii laste kui vanainimeste igapäevaelu kohta kesk- ja<br />
varauusaja Eesti külas täpsemaid oletusi.<br />
4.2. Sotsiaalne kihistumine<br />
Et järgnevas tekstis kasutatud mõisted oleksid arusaadavad, peaks välja tooma, et need<br />
on võetud prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu teosest „Praktilised põhjused.<br />
Teoteooriast.“, mis on ilmunud eesti keeles aastal 2003, ning leidnud viimasel<br />
aastakümnel eriti humanitaarvaldkonnas väga laialdast kasutamist. Bourdieu olulisusest<br />
võib aimu anda teadmine, et tema teos „Eristus. Maitse-eelistuste sotsiaalkriitika“ on<br />
valitud Maailma Sotsioloogide Assotsiatsiooni poolt 20. sajandi kümne tähtsama<br />
sotsioloogia-alase raamatu hulka. Eesti arheoloogiaalases kirjanduses on Bourdieu<br />
põhimõtted siiani vähe kasutust leidnud, kuid siinkirjutaja leiab, et teoreetilise<br />
aluspõhjana annaksid need märkimisväärse panuse iga endisaegse kogukonna sisemise<br />
dünaamika mõistmisse ja aitaksid mõtestada üldisemate ühiskondlike protsesside tausta<br />
78