PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
umbes kaks kolmandikku (Laur 2000, 69-70). Õiguslikult erines värsketes<br />
kroonuvaldustes elanud talupoegade olukord positiivses mõttes eramõisates elanute<br />
omast. Kuidas ja kas aga reduktsioon selles mõttes Uderna külarahva elu mõjutas, ei saa<br />
hetkel täpsemalt arvata.<br />
Saab oletada, et 1696.-1697. aasta ikaldus ja sellele järgnenud senistest Eesti ajaloos<br />
suurim näljahäda, puudutasid ka Udernat. Näljale järgnesid taudid, ning üle Eesti suri<br />
kokku 70 000 – 75 000 inimest, ehk viiendik tollasest rahvastikust (Laur 1999, 95)<br />
Kuidas täpselt mõjutas Uderna elanikke Põhjasõda, pole teada, kuigi oletada võib, et<br />
sarnastelt eelmistele sõdadele – laastavalt. On teateid Uderna ümbruse kohta, nimelt, et<br />
1710.-1711. aastal suri Rõngu kihelkonnas katku 849 inimest (Rebane 1938, 20).<br />
3.5. Uderna külarahvas kirjalikes allikates 16. sajandist 18.<br />
sajandi II pooleni<br />
Uderna külade ja sealsete perede kohta olemasolev üksikasjalikum teave saab alguse 16.<br />
sajandi lõpust ning see puudutab kuni 17. sajandi lõpuni ennekõike perede<br />
majanduslikku võimekust: adramaade arvu, tööloomi, töökäsi. Esmalt on ära toodud<br />
ainult adramaade hulk ning see, palju neist on tühje ja palju kasutuses. 1585. aastal<br />
kuulusid mõlemad Uderna külad Kavilda mõisa alla (Udrynal Wieszy, Udrynal Maly).<br />
Väike-Udernast on nimetatud neli peremeest, Suur-Udernast viis. Suur-Udernast olid<br />
sõja-aastad nähtavasti kergemini üle käinud: seal oli neli tühja poola adramaad<br />
võrreldes Väike-Uderna kuue ja poolega. Seda tühja maad oli võrreldes kasutuses<br />
olevaga siiski väga palju, üle 80%. Talu keskmine ehk normaalsuurus sel ajal oli ¼<br />
poola adramaad (Ligi 1968, 72), mis vastab 1 saksa adramaale (taluadramaa) või 1/2<br />
suurele saksa adramaale (Liitoja–Tarkiainen 2000, 93). Neli tühja adramaad oleks<br />
taluadramaade järgi kuueteistkümne keskmise või kaheksa suurema talu jagu, kuus ja<br />
pool kahekümne kuue keskmise talu jagu. Seda on muidugi väga palju, isegi liiga palju,<br />
võrreldes Uderna hilisemate perede arvu ja adramaade hulgaga ja tuleks eeldada ka<br />
talude suuruse vähenemist sel ajal. Tühjade adramaade suhtes on samasugune pilt näha<br />
naabruses asuvates külades: Pastaku külas oli neljast poola adramaast kolm tühja ja üks<br />
jagatud 4 pere vahel, Teedlas viiest poola adramaast kolm tühjad ja kaks jagatud viie<br />
64
Change language