PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2) Järgmine, samuti põhja-lõunasuunaline keraamika kontsentratsiooniala on näha<br />
teistest üsna eemal asuvas, läbiuuritud ala kaguosas paiknenud nelinurkse põhiplaaniga<br />
III ahjuvare ümbruses. Ahi paiknes sarnaselt eelmisena kirjeldatule ida-lääne suunas ja<br />
oli samuti süvendatud esialgsesse maapinda (kuni 65 sentimeetrit). Ahjuvare<br />
läänepoolses osas oli näha ida-lääne suunaline 1,85 meetri pikkune konstruktsioon<br />
kahes paralleelses reas olevatest raudkividest, mille vahele jäi 20-25 sentimeetri laiune<br />
tühi vöönd. Seda on peetud omamoodi „suitsukoridoriks“ või lõõriks (Lang ja Ligi<br />
1989, 9). Selle idapoolses otsas oli näha ida-lääne suunas 1,65 meetri laiune ja põhjalõuna<br />
suunas 1,95 meetri pikkune ümmarguse põhiplaaniga väikeste põlenud<br />
(kerise)kivide lasu, milles kivid paiknesid kahes jaos: laigu kirde- ja edelaosas (nende<br />
keskele jääb tühjem ala) (lisa 1, joonis 21). Ahju ümbrusest sai üles võetud ka palju<br />
savitihendeid (lisa 1, joonis 7), mis pärinesid nii palkseina- kui ka kividevahelisest<br />
vooderdisest. Ahju juurest leiti kedra- ja käsitsikeraamikat, nuga ja rauast ahing. Ahing<br />
võib olla muinasaegne, aga ka hilisem. Lisaks oli laigu idapoolses otsas kivide vahel<br />
näha kitsas riba punakat savi (Lang ja Ligi 1989, 9-10). Eriti savitihendileidude järgi<br />
võiks arvata, et tegu oli saviga vooderdatud umbahjuga, aga selle täpsema kuju ja eriti<br />
„suitsukoridori“ kohta ei julge oletusi teha. Võib pakkuda, et ahi paiknes sarnaselt II<br />
ahjule ida-läänesuunalises elamus. Kuna ahju juurest leiti ka palkide vahelt pärit<br />
savitihendeid, saab väita, et ahi asus maja nurgas (Lang ja Ligi 1989, 10). Keraamika ja<br />
(võimaliku) ahju kuju ja paiknemise järgi võiks selle majapidamise dateerida muinasaja<br />
lõppu või varakeskaega.<br />
3) Umbes 30-35 meetrit lõunapoolseimatest avastatud ahjuvaredest põhja pool<br />
paiknesid paralleelselt asetsenud ahjuvared IV ja V (lisa 1, joonised 18-20). Need<br />
kunagised ahjud olid üksteisest asunud ainult 1 meetri kaugusel. Mõlemad neist olid<br />
suhteliselt ebamäärase kujuga (V nägi välja veidi nelinurksem), kirde-edela suunalised<br />
ja 30 cm maapinda süvendatud. Leiti kedrakeraamikat ja üks käsitsikeraamika kild.<br />
Võiks oletada, et tegu on kahe eriaegse, võimalik, et üksteisele järgnenud ahjuga ühes<br />
majapidamises või hoone(seeria)s. Mitme ahju varesid samalt hoonepõhjalt üksteise<br />
lähedalt on leitud ka näiteks Keldrimäe asulakoha kaevamistelt (Lavi 1997, 93). Nende<br />
ahjude ümbruses olnud leidude kontsentratsiooniala oli teistest hõredam – võib ehk<br />
oletada selle majapidamise lühemat kasutusaega või vaesemaid elanikke. V ahju juurest<br />
võetud söeproov osutus Uderna asukoha kõige varasemaks, andes tulemuseks 6.-8.<br />
sajandi. Arvestades leitud kedrakeraamikat, on selle dateeringu seostumine<br />
20
Change language