PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Tulekivileide oli kokku 99; nende hulgas on ka üks kõõvits (1629) ja selgete
töötlemisjälgedega kilde (219, 1513, 1640, 1717 jt). Osa tulekivileide võib seega
pärineda juba kiviaegsest asustusest ja mitte olla seotud hilisema tuletegemisega.
2.1. Külaelanike töödega seotud leiud
Alljärgnevalt on Uderna asulakoha määratud leiumaterjal jagatud rühmadesse
külaelanike võimalike tegevuste ja tööde järgi. Sääraste üldistuste tegemise juures ei saa
mööda hilisema etnograafilise materjali kasutamisest ja sellel põhinevate oletuste
tegemisest. Suurt osa leitud erinevate töödega seotud esemeist ei saa aga täpsemalt
dateerida. Alljärgnevat loetelu ei tohiks seega kindlasti mõista kui tööde „normi“, mida
järgisid iga 13.-18. sajandi Uderna majapidamise elanikud, vaid pigem kui tegevuste
loetelu, mille toimumisest külas nimetatud ajavahemikul on kindlaid märke.
Selles alapeatükis kasutatud leidude jaotus on tehtud erinevate toormaterjalide ja
tegevuste järgi: eristatud on puutöö, nahatöö, sepatöö, tekstiilitöötluse, toiduainete
töötlemise ja tarbimise ning maaviljelusega seotud leiud. Eraldi alajaotusteks on veel
ehted ja rõivastusega seotud esemed ning relvad ja ratsutamisega seotud esemed.
Välja peab tooma arheoloogilise materjali kehva esinduslikkuse tööde ja tegemiste osas,
mis etnograafilise materjali ja kirjalike allikate alusel on nõudnud palju aega ja vaeva
kirjeldatud perioodi külaelanike igapäevaelus. Eriti puutöö ja tekstiilitöötlus olid
aeganõudvad ja mahukad tööd, mille tulemused ümbritsesid külaelanikke nende
igapäevaelus. Hävinud tekstiilid ja puuesemed võisid olla külaelanike igapäevaelus
palju suurema praktilise ja sümboolse tähtsusega kui näiteks leiumaterjalis hästi säilinud
keraamika ja ehted. Tõenäoliselt oli Udernas enamik 13.-18. sajandi tööriistu ja
tarbeesemeid tehtud just puust, mis aga on arheoloogilises materjalis nähtav ainult
„vihjete“ kaudu. Üsna hästi sobib selle olukorra iseloomustamiseks Gustav Ränga
kurtmine aastast 1936: Kui esiajaloolise aja jaotamisel räägitakse kivi-, pronksi- ja
rauaajast, seda ainest aluseks võttes, millest ühel või teisel ajastul töö- ja tarbeasjad
peamiselt on valmistatud, siis niisama suure õigustusega võiksime suurt osa oma
ajaloolisest ajast nimetada „puuajaks“. Aeg on aga kahjuks just need mälestusmärgid
pühkinud kõige ennemini (Ränk 1936, 1398). Olukord on umbes samasugune naiste
30