28.01.2015 Views

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Kokkuvõte: Uderna läbi aja<br />

Käesoleval töös sai otsitud vastust erinevatele küsimustele: kas ja kuidas on Uderna II<br />

asulakoha arheoloogiliselt kaevatud alal võimalik eristada majapidamisi Kuidas saab<br />

kirjaliku ja arheoloogilise allikmaterjali analüüsi põhjal kirjeldada kunagist<br />

külakogukonda Kuidas muutus Uderna leiumaterjal läbi sajandite Need küsimused<br />

said ka vastused. Uderna II asulakoha kunagine külarahvas on selles töös loodetavasti<br />

saanud oma näo ja iseloomu, nii palju, kui on olnud võimalik neid talle anda.<br />

Selgunud on erinevad tööd ja tegevused - puutöö, nahatöö, sepatöö, tekstiilitöötlus,<br />

toiduainete töötlemine ja tarbimine ning maaviljelus - mis täitsid külakogukonna<br />

liikmete igapäevaelu. Etnograafiline teave osutus leiumaterjali käsitlemisel eriti<br />

oluliseks, kuna vaid selle alusel saab teha oletusi viimase representatiivsuse kohta, ehk<br />

näha seda, palju aega ja jõudu mingi tööliik võttis külaelaniku elust. Nagu selgub, ei<br />

pruugi töö ja selle produktide suur hulk arheoloogilises leiumaterjalis näha olla.<br />

Erinevate allikaliikide alusel saab oletusi teha ka selle kohta, milliseid töid tegid<br />

Udernas mehed ja naised, ning missugune roll oli pere igapäevaelus vanuritel ja lastel.<br />

Arutelu neil teemadel täidab siinkirjutaja arvamuse kohaselt hästi töö eesmärgi anda<br />

võimaluse korral kunagistele Uderna küla elanikele ja nende tegevustele isikupära.<br />

Leiumaterjali suhtelisele järjepidevusele vaatamata on kirjandusest ning kirjalikest<br />

allikatest näha, et Uderna külakogukonna koosseis muutus sõdade, epideemiate ja<br />

näljahädade tagajärjel põhjalikult. Saab välja tuua kirjalike allikate erilist väärtust<br />

arheoloogilise allikmaterjali kestvuse hindamisel. Näha on, et kesk- ja varauusaegsele<br />

külakogukonnale olulist mõju avaldanud ning selle koosseisu muutnud sündmused ei<br />

pruugi arheoloogilises materjalis kuigi hästi näha olla. Võttes abiks kirjalikud allikad,<br />

kujuneb pilt, kus Uderna elanike elukeskkond ning kogukond näiteks Liivi sõja<br />

tagajärjel mitmeid kordi järsult muutub. Seades neile võrdluseks arheoloogilise<br />

allikmaterjali, on aga näha küla enda märkimisväärne püsimajäämise jõud ning kestvus<br />

läbi aja. Kokkuvõttes saab öelda, et kirjalikud allikad annavad väga suure panuse<br />

tervikpildi loomisse kesk- ja varauusaegse Uderna külaelanike elust.<br />

90

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!