PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kokkuvõte: Uderna läbi aja<br />
Käesoleval töös sai otsitud vastust erinevatele küsimustele: kas ja kuidas on Uderna II<br />
asulakoha arheoloogiliselt kaevatud alal võimalik eristada majapidamisi Kuidas saab<br />
kirjaliku ja arheoloogilise allikmaterjali analüüsi põhjal kirjeldada kunagist<br />
külakogukonda Kuidas muutus Uderna leiumaterjal läbi sajandite Need küsimused<br />
said ka vastused. Uderna II asulakoha kunagine külarahvas on selles töös loodetavasti<br />
saanud oma näo ja iseloomu, nii palju, kui on olnud võimalik neid talle anda.<br />
Selgunud on erinevad tööd ja tegevused - puutöö, nahatöö, sepatöö, tekstiilitöötlus,<br />
toiduainete töötlemine ja tarbimine ning maaviljelus - mis täitsid külakogukonna<br />
liikmete igapäevaelu. Etnograafiline teave osutus leiumaterjali käsitlemisel eriti<br />
oluliseks, kuna vaid selle alusel saab teha oletusi viimase representatiivsuse kohta, ehk<br />
näha seda, palju aega ja jõudu mingi tööliik võttis külaelaniku elust. Nagu selgub, ei<br />
pruugi töö ja selle produktide suur hulk arheoloogilises leiumaterjalis näha olla.<br />
Erinevate allikaliikide alusel saab oletusi teha ka selle kohta, milliseid töid tegid<br />
Udernas mehed ja naised, ning missugune roll oli pere igapäevaelus vanuritel ja lastel.<br />
Arutelu neil teemadel täidab siinkirjutaja arvamuse kohaselt hästi töö eesmärgi anda<br />
võimaluse korral kunagistele Uderna küla elanikele ja nende tegevustele isikupära.<br />
Leiumaterjali suhtelisele järjepidevusele vaatamata on kirjandusest ning kirjalikest<br />
allikatest näha, et Uderna külakogukonna koosseis muutus sõdade, epideemiate ja<br />
näljahädade tagajärjel põhjalikult. Saab välja tuua kirjalike allikate erilist väärtust<br />
arheoloogilise allikmaterjali kestvuse hindamisel. Näha on, et kesk- ja varauusaegsele<br />
külakogukonnale olulist mõju avaldanud ning selle koosseisu muutnud sündmused ei<br />
pruugi arheoloogilises materjalis kuigi hästi näha olla. Võttes abiks kirjalikud allikad,<br />
kujuneb pilt, kus Uderna elanike elukeskkond ning kogukond näiteks Liivi sõja<br />
tagajärjel mitmeid kordi järsult muutub. Seades neile võrdluseks arheoloogilise<br />
allikmaterjali, on aga näha küla enda märkimisväärne püsimajäämise jõud ning kestvus<br />
läbi aja. Kokkuvõttes saab öelda, et kirjalikud allikad annavad väga suure panuse<br />
tervikpildi loomisse kesk- ja varauusaegse Uderna külaelanike elust.<br />
90